13. septembri hommikul kell 9.28 väljus Muuga jaamast esimene Merevaigurong, ehk Amber Train, mis loob läbi Baltimaade uue raudteekoridori kontreilervedudeks Põhja- ja Lääne-Euroopa vahel. Rong toob plaanide kohaselt liiklustihedalt Via Balticalt ära enam kui 7500 veokit aastas.
„Täna on tegemist testsõiduga ‒ proovime, kas kauba laadimine, operatsioonid piiridel, dokumentide ja andmevahetus toimib,“ selgitas Merevaigurongi projekti juhtiva raudteekaubaveo ettevõtte Operaili juhatuse esimees Raul Toomsalu. „Maanteelt raudteele tuleb seekord puitmaterjal, turvas ja ehitusvaht, mille viime oma klientide jaoks Leetu.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Oleme Merevaigurongi käimalükkamisega lõpusirgel: poolhaagiste veoks mõeldud vagunid on sisuliselt olemas, hinnad on kooskõlastatud ning graafik paigas. Jäänud on vormistada vaid vajalikud dokumendid,“ lausus Operaili müügiosakonna juht Marko Paatsi logistikauudistele.
Ukraina soovib kasutada oma toodete ekspordiks Läänemere sadamaid, kuna sõja tõttu on Musta mere sadamad suletud. Kaupu saaks vedada peamiselt mööda raudteed, mis omakorda annaks Balti riikidele uue motivatsiooni panna lõpuks ometi käima nn merevaigurong.
Loetud päevad tagasi saabus Hollandist Kaunase ühendveoterminali esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raudteed. Läinud nädalal alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada poolhaagiseid vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.
Rail Balticast sadamaärisse sukeldunud Riia Sillave tunnistab, et sai eelmisest töökohast kaasa pisiku, mida on ka oma kolleegidesse süstinud ning mille tõttu on HHLA TKst saanud ka kauaoodatud Merevaigurongi üks häälekamaid eestkõnelejaid.
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.