Uuring: vähene kaubavahetus Venemaaga on kaitsnud meie eksportijaid
Sõda Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-d) ekspordiplaane oluliselt mõjutanud ei ole, näitab SEB läbi viidud Baltic Business Outlooki (BBO) uuring. Enim mõjutab Vene ja Valgevene turgude sulgumine Leedu ettevõtteid.
Kaubavahetuse vähenemine Venemaaga ei ole Eesti väike- ja keskmiste ettevõtete jaoks väga suurt mõju avaldanud.
Foto: Erik Prozes
Võrreldes SEB jaanuarikuise uuringuga, on Eesti VKEde jaoks peamiseks turuks endiselt kodumaine turg, mille olulisus on sõja tõttu veidi veelgi kasvanud. Viie kuuga on ettevõtete osakaal, kelle jaoks koduriik jääb sihtturuks, tõusnud 74%-lt 81%-le. Sarnaselt on kodumaine turg peamine eelistus ka Läti (76%) ja Leedu (77%) ettevõtetele.
ACE Logistics Estonia käive kasvas 2021. aastal 26% ja ulatus 18,4 miljoni euroni. Kontserni konsolideeritud käive suurenes mullu aga rekordilised 45% 56,5 miljonini.
Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnendi tagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti blogis juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisavad.
Statistikaameti andmetel vähenes 2022. aasta esimeses kvartalis mullu sama perioodiga võrreldes import Valgevenest ja eksport Venemaale, kuid suurenes nii import Venemaalt, eksport Valgevenesse kui ühtlasi kogu kaubavahetus Ukrainaga. Trende kaubavahetuses nende kolme riigiga selgitab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.
Kandideeri ise või anna teada ägedast logistikateost: kandidaate saab esitada oktoobri lõpuni!
Igasügisest traditsiooni järgides valib Äripäeva Logistikauudised juba 24. korda välja aasta parima logistikasaavutuse: esita kandidaat konkursile Aasta Logistikategu 2025!