Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnendi tagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti blogis juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.
Raudteeevedude osatähtsus on Eestis olnud suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
  • Raudteeevedude osatähtsus on Eestis olnud suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
  • Foto: Erik Prozes
Eestis toimuv raudteekaubavedu on sõltuv Venemaast ja sealsest raudteevõrgust ühise rööpmelaiuse (1520 mm) tõttu. Nii on vaguneid ümber laadimata võimalik Eestist kaupa saata näiteks Ukrainasse, Armeeniasse, Afganistani või Mongooliasse, kuid mitte Poola või kaugematesse Euroopa Liidu riikidesse. Eesti on seni positsioneerinud end kui transiidiväravat Ida ja Lääne vahel: kaup laaditakse ümber Eesti sadamates, seejärel võtab kaubarong suuna ida, kaubalaev aga lääne poole.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.06.26, 15:49
Rohkem kui kümme aastat ühisel teel. DHL ja Mercedes-Benz ehitavad usaldust iga saadetisega
Logistikaäris on ootused lihtsad – saadetis peab jõudma õigel ajal õigesse kohta. Selle taga on aga tuhanded kilomeetrid, sajad peatused ja töövahendid, mille peale peab saama alati kindel olla. Just seepärast on DHL usaldanud Mercedes-Benzi tarbesõidukeid juba enam kui kümme aastat ning koostöö Vehoga on selle aja jooksul kujunenud oluliseks osaks ettevõtte igapäevasest tööst.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele