Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnendi tagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti blogis juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.

- Raudteeevedude osatähtsus on Eestis olnud suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
- Foto: Erik Prozes
Eestis toimuv raudteekaubavedu on sõltuv Venemaast ja sealsest raudteevõrgust ühise rööpmelaiuse (1520 mm) tõttu. Nii on vaguneid ümber laadimata võimalik Eestist kaupa saata näiteks Ukrainasse, Armeeniasse, Afganistani või Mongooliasse, kuid mitte Poola või kaugematesse Euroopa Liidu riikidesse. Eesti on seni positsioneerinud end kui transiidiväravat Ida ja Lääne vahel: kaup laaditakse ümber Eesti sadamates, seejärel võtab kaubarong suuna ida, kaubalaev aga lääne poole.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kiirus, täpsus ja töökindlus – need kolm märksõna määravad tänapäeva laotöö kvaliteedi. Kui süsteem peab töötama ööpäevaringselt, ei piisa ainult heast tarkvarast, vaid vaja on ka vastupidavat ja nutikat riistvara, mis peab vastu kõige nõudlikumas keskkonnas. Nixor aitab ettevõtetel juurutada ja hooldada Datalogicu seadmeid nii, et kogu logistikaahel, alates kauba vastuvõtust kuni väljastuseni, toimib katkestusteta ja läbipaistvalt.