Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnendi tagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti blogis juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.

- Raudteeevedude osatähtsus on Eestis olnud suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
- Foto: Erik Prozes
Eestis toimuv raudteekaubavedu on sõltuv Venemaast ja sealsest raudteevõrgust ühise rööpmelaiuse (1520 mm) tõttu. Nii on vaguneid ümber laadimata võimalik Eestist kaupa saata näiteks Ukrainasse, Armeeniasse, Afganistani või Mongooliasse, kuid mitte Poola või kaugematesse Euroopa Liidu riikidesse. Eesti on seni positsioneerinud end kui transiidiväravat Ida ja Lääne vahel: kaup laaditakse ümber Eesti sadamates, seejärel võtab kaubarong suuna ida, kaubalaev aga lääne poole.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.