Sel nädalal toimunud Logistika Aastakonverents 2025 tõi Swissotelli konverentsikeskusesse kokku ligi 130 valdkonna juhti, kes tõdesid üksmeelselt, et sektor vajab ühist löögirusikat rohkem kui kunagi varem. “Meie häält ei võeta kuulda, sest seda pole kosta ja see viga tuleb parandada,” tõdeti konverentsi kokku võtvas aruteluringis.
Tänavuse logistika aastakonverentsi fookus oli pööratud globaalsete tõmbetuultele, mis logistikasektorit kõige ena m mõjutavad ning sellele, millise äriplaaniga minna vastu aastale 2026. Üks on selge: tarnete hinnad on tõusuteel ja kui sektor ei suuda seda tõusu lõpptarbijani viia, läheb väga raskeks.
ETS2, mis pidi aastast 2027 hakkama kehtima ka maanteetranspordile lükati aasta võrra edasi, kuid meretranspordil kehtivad need juba ammu ja summad iga aastaga suurenevad. See omakorda mõjutab ka maanteetransporti, eriti neid kes Skandinaavia suunas tegutsevad.
Probleemiks on ka täituvus, ehk nagu tõdeti konverentsi lõpuarutelus: DFDSi laev sõidab ühe otsa sisuliselt pooltühjalt ja ka veokid mis seal peal on, on pooltühjad. See on Eestis suur probleem, mida on logistikasektoril endal keeruline lahendada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vaja oleks riiklikul tasemel paremat planeerimist ja transpordisektori eripäradega rohkem arvestamist. „Meie häält ei võeta aga kuulda, sest seda pole kosta,“ nentis Operaili juht Merle Kurvits korduvalt ja kutsus üles kõiki erinevaid transpordisektoreid koonduma ühise mütsi alla.
Kas see peaks olema uus klaster või muu katusorganisatsioon, aga ühist löögirusikat sektoril täna ei ole ja sellega tuleb tegeleda, nenditi konverentsi kokku võtvas aruteluringis.
Vaata Andras Kralla pildigaleriid tänavusest konverentsist
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Nii logistikauudiste lugejad kui ka konkursi „Aasta logistikategu 2025“ žürii valisid tänavuseks aasta logistikateoks Via 3L OÜ saartalitusvõime projekti, mis lubab ettevõttel tegutseda vähemalt ühe tööpäeva ka siis, kui mingil põhjusel peaks tekkima pikemaajalisem elektrikatkestus.
„Kõige suurem viga, mis Rail Baltic Balticaga tehti, oli see, et öeldi, et see tasub ennast ära. Aga see ei peagi tasuma. Vähemalt esimesed 15 aastat mitte. Oleks tulnud öelda, et me teeme seda sellepärast, et seda on vaja: meie tulevik ja Eesti seotus Euroopaga lihtsalt nõuab selle tegemist,“ nentis majandusteadlane Heido Vitsur mulluse logistika aastakonverentsi aruteluringis.
Tehisintellekti kasutuselevõtt ostu- ja hankejuhtimises on hetkel kuum teema. Seda kinnitas 5. novembril Tallink SPA hotellis toimunud Ostujuhtimise aastakonverents, mis oma fookuse just sellele teemale oli seadnud: saal oli rahvast puupüsti täis, kokku üle 160 osaleja.
Ettevõtjad: edu eeldusteks on head kliendisuhted ja digitaliseerimine
Ekspedeerimis- ja agenteerimisfirmade TOPi esikolmik on ühes asjas ühel meelel: turbulents logistikasektoris jätkub ning suurte muutuste perioodil tuleb iga hinna eest kinni hoida olemasolevaid kliente.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.