Logistikauudiste lavajutud: Rail Baltica puhul tehti viga kui öeldi, et see tasub end ära
Logistikauudiste lavajutud: Rail Baltica puhul tehti viga kui öeldi, et see tasub end ära
„Kõige suurem viga, mis Rail Baltic Balticaga tehti, oli see, et öeldi, et see tasub ennast ära. Aga see ei peagi tasuma. Vähemalt esimesed 15 aastat mitte. Oleks tulnud öelda, et me teeme seda sellepärast, et seda on vaja: meie tulevik ja Eesti seotus Euroopaga lihtsalt nõuab selle tegemist,“ nentis majandusteadlane Heido Vitsur mulluse logistika aastakonverentsi aruteluringis.
Täpselt nädala pärast, ehk kolmapäeval 3. detsembril, toimub Tallinnas Swissotelis juba järjekorralt 27. Logistika Aastakonverents.
Sel puhul pakub „Logistikauudised eetris“ raadiosaade kuulamiseks mulluse aastakonverentsi aruteluringi, kus otsiti vastust küsimusele, kas logistilises tupikus olemine on Eesti jaoks paratamatu nähtus või siiski mitte?
Arutelu üheks kõnekaimaks osalejaks osutus oodatult majandusteadlane Heido Vitsur, kes tõi muuhulgas välja suurima vea, mida on riik teinud seoses Rail Baltica ehitusega.
„Kõige suurem viga, mis Rail Baltic Balticuga tehti, oli see, et öeldi, et see tasub ennast ära. Aga see ei peagi tasuma. Vähemalt esimesel 15 aastal mitte. Oleks öeldud, et me teeme seda sellepärast, et seda on vaja, sest meie tulevik ja Eesti seotus Euroopaga lihtsalt nõuab selle tegemist,“ ütles Vitsur.
„Tuleb rääkida ausalt ja selgelt. Eesti logistikaettevõtted saavad seni kuni Eestis kaupa ei ole või on seda liiga vähe ja Venemaa piir on kinni, luua võrgustikke üle maailma, et siis kui ükskord kaup tulema hakkab, oleks mida mööda seda liigutada,“ lisas ta.
TASUB TEADA!
Logistika aastakonverents 2025 toimub 3. detsembril Tallinnas Swissotelis.
Kirja on end pannud juba üle 120 sektori esindaja, sooduspääsmeid saab sinna soetada kuni 28. novembri südaööni!
Tutvu programmiga ning pane end kirja SIIN!
Arutelu üheks läbivaks ideeks oli toona täpselt 10 aastat tagasi Eesti juhtivate logistikafirmade, teadlaste ja poliitikakujundajate poolt koostatud neli erinevat logistikasektori tulevikustsenaariumit aastaks 2030.
Kõige positiivsem neist kandis pealkirja „Helesinine HUB“ ja kõige pessimistlikum „Elu logistilises tupikus“. Kõike me teame, et tänu idanaabri sõjalistele ambitsioonidele osutus kõige tõesemaks paraku just viimane. Kas ja mida saaksime alles jäänud aastate jooksul teha, et sellest tupikust väljuda?
Sellele küsimusele otsisid aruteluringis vastust DSV Estonia tegevjuht, tulevikustsenaariumite üks koostajatest Alvar Tõruke, toonane DB Schenker Põhja- ja Ida-Euroopa piirkonna ärijuht Janek Saareoks, HHLA TK Estonia juhatuse liige ja müügijuht Andres Uusoja, Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ning LHV panga analüütik, majandusekspert Heido Vitsur. Arutelu juhtis moderaator Urmas Vaino.
Logistikauudised eetris saatesarja toob kuulajateni Laomaailm
Seotud lood
„Arvestades tõsiasja, et Ida-Lääne transiit on idanaabri tegevuse tõttu läbi ja ka Põhja-Lõuna transiiti enne Rail Baltica valmimist veel ei ole, siis tänase seisuga elame kõige negatiivsemas stsenaariumis neljast, mille 10 aastat tagasi koostasime, ehk logistilises tupikus,“ nentis DB Schenkeri Põhja- ja Ida-Euroopa ärijuht Janeks Saareoks.
Hääletus on avatud novembri lõpuni!
Tänavuse aasta logistikateo konkurss on kulgenud siiani ladusamalt kui kunagi varem, sest kolme finalisti selgitamine oli žüriile lihtsamast lihtsam. Nende seast võitja välja valimine saab aga olema juba tõsine väljakutse, sest tiitlit väärivad kõik kolm. Milline oleks sinu valik?
5. detsembril toimunud Logistika Aastakonverentsil kuulutati juba 23. aastat järjest välja aasta logistikategu, milleks seekord osutus AS Eesti Posti Omniva Baltimaade suurima ja moodsaima logistikakeskuse avamine Kaunases.
Nii Rail Balticu kui ka põhivõrgu maanteede ehitamise eesmärke on juba lahjendatud, kuid Euroopa Liidu ees võetud kohustuste ja ka riiklikus arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja teha mahukaid investeeringuid. Samas ei selgu kusagilt, kust see raha ka vähemate eesmärkide täitmiseks tulema peaks, nendib riigikontroll oma värskes aruandes.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.
Enimloetud
1
Hääletus on avatud novembri lõpuni!
3
DSV tänu Schenkeriga ühinemisele globaalselt suurima käibekasvuga logistikafirma
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
DSV tänu Schenkeriga ühinemisele globaalselt suurima käibekasvuga logistikafirma
Hääletus on avatud novembri lõpuni!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele