Kaduma läinud Air France´i lennuki jäänuseid Atlandist otsivad päästjad nendivad, et lennuki vrakk ja pardasalvestused võivadki ookeani kadunuks jääda.
Prantsuse lennundusametnike sõnul on otsingutingimused rasked ja pardasalvestused võivadki leidmata jääda, vahendas BBC. Need andmed aga on vajalikud, et saada teada õnnetuse põhjus.
"Vesi on selles piirkonnas sügav," kommenteeris ka süvasukeldumisfirmat ja varem lennukijäänuseid merest otsinud John Perry Fish Fox Newsile, "sügavamates kohtades kuni 7000 meetrit, keskmiselt 4000 meetrit."
Brasiilia merevägi kammib Brasiilia rannikust ca 650 km kaugusel asuva Fernando de Noronha saarestikust kirdes asuvat leiukohta. Samuti saatis Prantsusmaa eile avastatud lennukijäänuste piirkonda otsingulaeva, allveelaevaga pardal.
Juurdlust juhatava Prantsuse lennundusametniku Paul-Louis Arslaniani sõnul ei täheldatud lennukil enne õhkutõusu mingeid probleeme. "Ehkki ajaloos on ka näiteid, kus salvestused on leitud ka enam kui 30 päeva pärast õnnetust, ei ole ma nii optimistlik," lisas mees. "Asi pole ainult sügavuses, põhi on seal regioonis ka väga mägine."
Esimene kokkuvõtte juurdlusest ja progressist loodetakse kokku saada juuni lõpuks.
Seotud lood
Üle-eile Atlandi kohal kadunuks jäänud ja ookeani kukkunud lennuki õnnetuse kohta levib mitu teooriat. Kokkusattumisena sai Air France viis päeva enne väljalendu pommiähvarduse Argentiina Prantsusmaa lennukile.
Vastused esmaspäeval toimunud Air France’i lennu 447 õnnetuse kohta lebavad Atlandi ookeani sügavustes.
Lennufirma Air France esindajate ja Prantsuse valitsuse ametnike sõnul on Atlandi ookeanil kaduma läinud lennukiga toimunud lennukatastroof, lennukit ja ellujäänud on vähetõenäoline leida.
Air France’i Brasiiliast Pariisi teel olnud reislennuk on Atlandit ületades kaduma jäänud.Viimaste teadete kohaselt sattus lennuk äikesetormi.
Mitmed tänavu kehtima hakanud maksumuudatused aitavad ettevõtetel kulusid kokku hoida ja võimaldavad tõsta ka töötajate heaolu, mis toob ettevõttele täiendava kasu. Lisaks tasub ettevõtjatel tänavu panustada kulude kokkuhoiule läbi e-arvete kasutuselevõtmise ja sobivaima pangateenuse valikuga, kirjutab Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.