Autor: Rivo Sarapik • 3. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Logistikauudised kogus kokku viis teooriat, millest täna uudistes ja ka erialaajakirjanduses ning -portaalides arutatakse.

Välgutabamus - välk võib lennukit tabades küll kahjustada lennuki seadmeid ja elektroonikat, aga ei pane veel seda alla kukkuma. Igal päeval saavad lennukeid tabamusi mitmel pool maailmas, kommenteerisid lennunduseksperdid BBCle.

Torm - tugevad vertikaalsed tuuled, turbulents, äike ja ülekoormus. Brasiilia uudistekanali Globo andmeil lendas lennuk 150 km pikkusse tormi, mille läbimiseks pidanuks lennukil kuluma tosinkond minutit. Piirkonnale on iseloomulikud võimsad ja suured äikesepilved, mis tekivad Brasiilia rannikul. Turbulents aga võib lennueksperdi Francois Grangieri sõnul lennukil hõlpsalt näiteks tiivad murda. Lennutrajektoorile jäänud piirkonnas esinevad tormid võivad ulatuda 12 kilomeetri kõrgusele ehk nendest ülelend ei pruugi olla võimalik.

Populaarne piloodist ajaveebnik Dave pakub üheks stsenaariumiks, et lennukit tabas ülitugev välk, mis viis lennukis rõhulanguseni, lõi rivist välja elektrisüsteemi ja navigeerimisseadmed, mis lõppes tormi ja pimeduse tõttu õnnetusega.

Teise stsenaariumina pakub mees, et äikesetormis või tormide vahel ette tulnud turbulentsi tõttu sai kahjustada lennuki konstruktsioon ja elektrisüsteem ning see lõppes õnnetusega.

Pilootide viga - kas piloot eksis trajektoori valikul või oli tormist mööda lendamiseks juba liiga hilja? Miks ei pöördutud tagasi, kui oli näha, et äikesefront on niivõrd suur? Samas viitavad lennutrajektoorist veidi eemalt, paremalt leitud jäänused, et lennuk on kurssi muutunud või püüdnud muuta.

Tehniline rike - Prantsusmaa peaminister Francois Fillon kinnitas eile, et viimaste saadud signaalide põhjal ütlesid lennukil kõik juhtimissüsteemid üles. Samuti saatis lennuk tormist väljudes automaatteate ulatuslikest riketest elektrisüsteemist. SLÕhtuleht viitab ka mullu oktoobris lennufirma Quantas lennukiga Airbus A330 juhtunud õnnetusele, kus arvutirikke tõttu lennuk õhus 300 meetrit allapoole kukkus. Vea tagajärjel määras arvuti lennuki ja eriti selle nina asendi valesti.

Terrorism - spekuleeritakse pommist ja plahvatusest pardal. Terrorismi Prantsuse kaitseminister Herve Morin ei välistanud, ent täpseid viiteid selle kohta pole. Viis päeva enne lennu väljalendu sai Huffington Posti teatel Air France pommiähvarduse Argentiina-Prantsusmaa linnil lendavale lennukile. Lõhkekeha lennukist siiski ei leitud.

Lennkukivraki ja pardasalvestuste leidmiseni ühtegi teooriat täielikult kinnitada või ümber lükata ei saa. Küll kumab erinevatest analüüsidest läbi, et katastroof juhtus ilmselt mitme teguri koosmõjul.

Samuti oli lennukit juhtinud piloot kogenud, õhulaev ise üsna uus ning vähem kui kaks kuud tagasi läbinud korrapärase tehnilise kontrolli. Lennuameti lennutegevuse osakonna vaneminspektor kapten Raivo Kask aga kommenteeris Postimehele, et lennuki Airbus A330-200 süsteem on nii turvaline, nagu nõuavad ohutusnõuded rahvusvahelises lennunduses, ja on mitmekordselt dubleeritud.

Mis täpselt juhtus, selgub nn musta kasti sisu ehk pardasalvestiste analüüsidest. Nende kättesaamiseks aga peab leidma lennuki vraki, mida arvatakse olevat ookeanipõhjas kuni nelja kilomeetri sügavusel. BBC vahendas otsijate sõnu, et tingimused otsinguks on rasked ning pardasalvestusi ei pruugitagi leida.