Riigikogu liikme Raivo Järvi sõnul ei ole kokkuvõttes Eesti otsused Nord Streami gaasijuhtme kohta mõjutanud gaasitarneid Eestisse.
„Kui ühelt poolt võime me rääkida, et Eestisse ei ole just kõige soojem suhtumine Nord Streamiga seonduvate otsuste tõttu, siis teisalt meie gaasitarned Gazpromist jätkuvad ju täpselt samamoodi,“ ütles Järvi Delfile.
„Tegelikult kui vaadata Venemaad ja ka Nõukogude Liitu varasemalt, siis erilist respekti pole kunagi olnud nende riikide suhtes, kes truult ja alamlikult „müts näpus“ kummardavad. Tagaplaanis peetakse ikka lugu riikidest nagu näiteks Soome, kes oma positsioone alati püüab läbi rääkida,“ arvab Järvi.
Venemaa suursaadik Juri Merzljakov lausus sellel nädalal venekeelsele Delfile, et Eesti otsus mitte toetada gaasijuhtme Nord Stream ehitamist Venemaa ja Saksamaa vahele pole jäänud märkamata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vene-Saksa gaasijuhtme Nord Stream insener
Simon Bonnell rääkis täna aripaev.ee-le, et reaalselt tuleks Läänemere põhja
kaks gaasitoru, sest üks ei jõuaks kogu vajalikku gaasi tarnida.
Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul toob Nord Streami gaasitoru kaasa mitmeid riske, kuid Eesti vastuseis oli sellele vaatamata selgelt ka emotsionaalne.
Paari päeva eest avati Läänemere põhja paigaldatud Nord Streami gaasijuhe, mis aga sakslastele ja Euroopale loodetud odavamat gaasi hinda ei too, vahendab baltic-course.com LETAT.
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.