Leedu seim otsustas täiskogu hommikusel istungil kuulutada Rail Balticu "erilise avaliku huvi projektiks".
Nagu dokument märgib, võimaldab kõnealune otsus moderniseerida raudteeliine et parandada Euroopa Liidu ja Balti riikide, Balti-ja Põhjamaade ning Kesk-Aasia riikide omavahelist ühendust.
Leedu transpordiminister Eligijus Masiulise sõnul suurendab Rail Balticu projekt suhtlust Euroopa Liidu ja Balti riikide vahel, parandab pidevalt inimeste ja kaupade liikuvust, pakub juurdepääsu Balti riikidele ja kiirendab asjaomaste riikide regionaalarengut piirkondlikul ja riiklikul tasandil.
Samas edendab Rail Baltic ka majandusarengut ja edendab kulutõhusat ning jätkusuutlikku rahvusvahelist reisijatevedu ja kaubavedu, samuti ühtlustab raudtee taristut ja parandab veoteenuste kvaliteeti, vähendab reisijate ja veoste veoaega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Seimi otsusega kuulutati Rail Baltic erilise avaliku huvi projektiks, mis tähendab, et peaksime tõesti saama palju paremini võtta eraomandis maad avalikuks kasutamiseks. See kiirendab mõnel juhul Rail Balticu ehitamise protsessi ja kindlasti on väga oluline meie riikliku tähtsusega projekti sujuvaks rakendamiseks," on Leedu transpordiminister Eligijus Masiulis varem öelnud.
Vastu võetud resolutsioonis märgitakse, et maadele, mida Rail Balticu projekti tarbeks avalikuks erihuviks vajatakse, rakendatakse riigihangete menetlusi, mis kohaldatakse "üldsuse vajadusteks eriprojektide maa avalikes huvides rakendamise" seadusega. Projekti rakendusasutusena otsustati säilitada transpordiministeerium.
Rail Baltic on projekt, mis integreerib Balti riigid Poolaga ning hiljem ülejäänud Euroopa Liidu raudteevõrgustikuga.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul asutab Eesti Raudtee tütarfirma EVR Infra Läti ja Leedu kolleegidega sügise jooksul ühisfirma, mis hakkab vedama Rail Balticu arendamist.
Briti konsultatsioonifirma AECOM poolt läbi viidud uuring näitas, et piisava kauba- ja reisijateveo mahu ning Euroopa Liidu abi korral on Euroopa rööpmelaiusel uue Rail Balticu raudteeühendus läbi kolme Balti riigi teostatav ning kui rajamiseks saab kasutada ELi toetust, on kogu projekt kasumlik.
Läti raudteefirma Latvijas Dzelzcelš (LDz) juht Ugis Magonis ütles, et Rail Balticale kuluv raha tuleks kasutada hoopis Läti raudteevõrgu elektrifitseerimiseks, edastas ajaleht Neatkariga Rita Avize.
Euroopa Komisjon (EK) kaalub Leedu ja teiste Ida-Euroopa riikide toetamist, et rajataks kiirrongiliin regioonist Põhja-Itaaliasse aastaks 2024 või 2030.
Alates 12.06.2025 näevad Infopanga kasutajad ettevõtte vaates senisest märksa rohkem sisu. Kokku on lisandunud 9 uut andmeplokki, mille loomisel on kasutatud majandusaasta aruandeid, tehisaru ja teisi Infopanga andmeid.