Uuring: Rail Baltic uuel trassil on reaalne

„See uuring on alles algus, tegemist on väga pika protsessiga. Reaalsuses võime rääkida uue raudtee valmimisest alates 2025. aastast,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „Nüüd on kolme Balti riigi jaoks otsustuskoht, kas ja kuidas projektiga edasi minna.“

Eesti näeb lahendusena, et seniselt projektipõhiselt juhtimiselt tuleb edasi minna ühise arendusettevõttega, kuhu panustavad kõik kolm Balti riiki võrdselt. Ühisfirma peaks 5-6 aastaga jõudma ettevalmistustöödega punkti, kus saab teha finantseerimisotsuse.

„Eelkõige näen, et Rail Baltic algusega Tallinnast kujuneb Skandinaavia-Baltikumi regiooni maismaatranspordi sõlmpunktiks, mis lahendab pikaaegse murekoha, kuidas saada mööda maismaad kiiresti Lääne-Euroopasse,“ lisas Parts. „Aga me peame samas väga tõsiselt silma vaatama kõikidele raskustele, eelkõige mis puudutab rahastust.“

Samas kinnitas Parts, et riik jätkab ka raudtee senise taristu arendamist. „Aastaks 2014 saab Eesti uued reisirongid ning see annab meile võimaluse kahekordistada senised reisijateveo mahud. Rail Baltic ei kaota ära olemasolevaid marsruute, vaid annab uusi juurde,“ lisas ta.

Uuringu lähteülesanne oli uurida 1435 mm standardil põhineva (nn Euroopa laiuse), kahe rööpmepaariga, elektrifitseeritud ja võimalikult optimaalse marsruudiga raudtee rajamise võimalust Tallinnast Leedu-Poola piirile, mida saab kasutada nii reisijate kui ka kaupade veoks.

Uuringust selgub, et projekti tasuvus sõltub peamiselt kahest näitajast:  reisijate- ja kaubaveo mahust ning Euroopa Liidu toetusest. Eeldusel, et näiteks aastal 2030 sõidab Tallinn-Pärnu vahel ligikaudu 5000 reisijat päevas ja Pärnu Riia vahel 3500 ning aastas liigub mööda kogu trassi umbes 13 miljonit tonni kaupa, on ELi toetuse olemasolul kogu projekt kasumlik.

728 kilomeetri pikkune Rail Balticu marsruut kulgeks kõige optimaalsemalt Poola piirini trajektooril Tallinn-Pärnu-Riia- Panevezys-Kaunas. Reisirongil kulub selle vahemaa läbimiseks pisut rohkem kui neli tundi ning rongid väljuksid kuuel päeval nädalas iga kahe tunni tagant. Kaubarongid sõidaksid öösiti ja nendel kuluks vahemaa läbimiseks enam kui 10 tundi. Eeldusel, et rööpad kulgeks edasi Poola, jõuaks Varssavisse reisirong ligikaudu kuue tunniga.

Kokku maksaks uuringu kohaselt kogu trassi taristu väljaehitus praegustes hindades 3,7 miljardit eurot, millest Eesti osa on 1,04 miljardit eurot. Euroopa Liidu toetuseks on uuring arvestanud kaks miljardit eurot.

Uuringut rahastati 50 protsendi ulatuses EL TEN-T eelarvest, ülejäänu katsid Eesti, Läti ja Leedu riigid. Uuring viidi läbi ajavahemikus aprill 2010 kuni juuni 2011. AECOM rõhutab oma aruendes, et raporti tulemused on siiski esialgsed ja väga üldised. Rail Balticu arendamise järgmises faasis tuleb selgeks teha nii eelistatud trassivalikust tulenevad tulud kui ka kulud ja selge võimalik ärimudel.