Telia Eesti tarneahelajuht Anneli Liiva: kulude mõistmine on tarneahela juhtimise alus
Kulude tegelikke seoseid mõistmata võib kergesti tekkida olukord, kus kärbitakse küll nähtavaid, kuid väikese mõjuga kulusid, samal ajal kui suured ja struktuured kulud jäävad puutumata, hoiatab Telia Eesti tarneahelajuht Anneli Liiva ühe võimaliku ohu eest tarneahelates.
Loe AI kokkuvõtet
Telia Eesti tarneahelajuht Anneli Liiva rõhutab tarneahela kulude nähtavaks muutmise ja igapäevaste otsustega sidumise olulisust, et toetada ettevõtte kasumlikkust. Liiva sõnul peavad ettevõtted mõistma kulude tekitamise põhjuseid ning nende mõju äritegevusele, et vältida otsuseid, mis rajanevad tunnetusel, mitte faktidel. Kulumudel on tööriist, mis aitab luua selgust ja toetada andmetel põhinevaid otsuseid kogu väärtusahela ulatuses. Liiva lisab, et oluline on ka organisatsiooniüleselt siduda erinevad funktsioonid, et vältida silo-efekti ja tagada, et otsused ka teistes osades probleeme ei tekitaks. Tarneahelakonverentsil jagavad Anneli Liiva ja Timo Pipar praktilisi kogemuslugusid kulude juhtimisest ja parematest otsustest.
Tarneahela kuludest räägitakse palju, kuid nende tegelik sisu ja mõju jäävad ettevõtetes sageli ebaselgeks. Telia Eesti tarneahelajuhi Anneli Liiva sõnul ei ole küsimus ainult numbrites, vaid selles, kas ettevõte suudab mõista kulude seoseid, nende tekkepõhjuseid ja mõju kogu äritegevusele.
Tänavusel Pärnu tarneahelakonverentsil esinev Liiva hinnangul on just kulude nähtavaks muutmine ja sidumine igapäevaste otsustega üks olulisemaid eeldusi, et tarneahel toimiks efektiivselt ning toetaks ettevõtte kasumlikkust. Samal ajal on sama oluline ka inimeste roll, sest koostöö, usaldus ja ühine arusaam eesmärkidest määravad, kas andmed jõuavad päriselt otsusteni.
Järgneb intervjuu Anneli Liivaga.
Tarneahela kuludest räägitakse palju, kuid sageli ei ole ettevõtte sees selget arusaama, kust need tegelikult tekivad ja kuidas need äritulemust mõjutavad. Kui suur probleem on teie hinnangul see, et kulud ei ole organisatsioonis piisavalt nähtavad ja seotud igapäevaste otsustega?
Inimese mõistus on paraku nii ehitatud, et kui infot napib, täidame tekkinud tühimikud eeldustega ning teeme otsuseid pigem tunnetuse kui faktide põhjal. Nii optimeeritakse sageli „tunde järgi“ – valitakse lahendus, mis näib kiire, esmapilgul lihtne või millega ollakse harjunud. Tegelik kulu jääb aga otsustajale nähtamatuks ja arusaamatuks.
Kui kulud ei ole selgelt seotud konkreetsete protsesside, tegevuste või rollidega, tekib paratamatult vastutuse hajumise risk. Kujuneb mõtteviis, et „see ei ole minu kulu“, ja tervikpilt ettevõtte kulustruktuurist kaob. Tagajärjeks võib olla see, et ärkamine saabub alles siis, kui vaadatakse perioodi finantstulemusi ning avastatakse probleemid tagantjärele. Sellisel juhul tegeletakse põhjuste otsimisega minevikus, mitte kasumlikkuse teadliku ja ettevaatava planeerimisega.
Enamik tarneahelajuhte on ilmselt korduvalt kuulnud küsimust, miks kulud on nii suured ja kas neid oleks võimalik vähendada. Ainuüksi kulunumbrid iseenesest ei anna aga juhtimisele kuigi palju juurde. Oluline on mõista seoseid – millist väärtust nende kulude kaudu luuakse. Parim praktika on kulud väga selgelt läbi mõelda ja planeerida juba uue teenuse, ärisuuna või protsessi disainimise faasis. Selge arusaam kulude tekkepõhjustest aitab teha kokkuhoidu õigest kohast – seal, kus kulu on põhjendatud ja loob väärtust. Ilma kulude tegelikke seoseid mõistmata võib aga kergesti juhtuda, et kärbitakse küll nähtavaid, kuid väikese mõjuga kulusid, samal ajal kui suured ja struktuursed kulud jäävad puutumata.
Kui kulud ei ole seotud igapäevaste otsuste ja tegevustega, juhitakse ettevõtet tunnetuse, mitte tegelike majanduslike mõjude põhjal. Seega kui puudub selge arusaam sellest, millest kulud tekivad, miks need kasvavad ja millise ärisuunaga on seotud, kaasnevad sellega vältimatult operatiivsed, finantsilised ja strateegilised riskid. Sellisel juhul võib ettevõte oma edu nimel maksta üsna kibedat hinda.
Teie ettekanne keskendub kulumudelile kui tööriistale, mis aitab tarneahela toimimist paremini mõista. Kus näete teie suurimaid kasutamata võimalusi selles, kuidas ettevõtted saaksid oma tarneahelat tervikuna paremini juhtida – alates planeerimisest kuni järelteeninduseni?
Arenguruumi on eelkõige selles, kuidas ettevõtted seovad äriplaneerimise, igapäevase otsustamise ja tegeliku kululoogika üheks tervikuks. Kui ettevõttel puudub hea ülevaade kogu tarneahelast ja planeerimine ei ole otseselt seotud sellega, mis päriselt ellu viiakse, muutub juhtimine paratamatult pidevaks probleemide lahendamiseks.
Hästi üles ehitatud kulumudel aitab luua seose planeerimisotsuste ja tegelike kulude vahel ning näha näiteks seda, kuidas prognooside täpsus mõjutab kogu tarneahela kulusid.
Teine oluline teema on funktsioonide vaheliste silode vältimine. See, kus organisatsioonis asuvad planeerimine, logistika, tootmine, teenus või järelteenindus, on iga ettevõtte enda valik, kuid kui neid juhitakse eraldi, võivad tekkida vastukäivad eesmärgid. Terviklik kulumudel – või täpsemalt kasumlikkuse mudel – aitab vaadata kogu väärtusahela mõju ning teha otsuseid end‑ to‑ end protsesside, mitte üksikute osade kaupa.
Sageli nähakse ka järelteenindust eelkõige kulukohana, kuid minu kogemus ütleb, et see on samal ajal väga tugev võimalus kliendisuhteid hoida ja tugevdada. Kui järelteeninduse kulusid vaadelda eraldi, võib pilt jääda eksitav. Kui need siduda selle ärivaldkonnaga, mida need toetavad, võib selguda, et just siin tekib oluline konkurentsieelis.
Kõige suurem võimalus kulusid teadlikult juhtida tekib aga enne, kui need üldse „lukku“ lähevad – uute teenuste, toodete, teenusetasemete või ärisuundade kavandamisel. Praktikas kasutatakse kulumudeleid sageli alles tagantjärele, et mõista, miks kulud on suured. Tegelikult peitub nende suurim väärtus aga hoopis selles, et need aitavad teha paremaid otsuseid juba teenuse või toote disainimise alguses ning hoida tarbetu keerukus kontrolli all.
Olete Telias vedanud tarneahela juhtimist juba aastaid ning teie fookus on ka inimeste ja koostöö toimimisel. Milliseid samme olete teinud, et info liiguks, meeskonnad töötaksid ühtse eesmärgi nimel ja otsused toetuksid nii andmetele kui ka laiemale pildile?
Minu jaoks algab kõik selgusest ja usaldusest. Olen teadlikult panustanud sellesse, et eesmärgid oleksid arusaadavad, miks me midagi teeme ja kuidas ühe meeskonna otsused mõjutavad teisi. Kui inimesed mõistavad suuremat pilti, liigub ka info vabamalt ja koostöö tekib loomulikumalt.
Teine oluline samm on olnud silo‑ mõtlemise vähendamine. Julgustan oma tiimi kaasama teisi osapooli võimalikult varakult ning vaatama otsuseid kogu organisatsiooni seisukohast, mitte ainult oma valdkonna vaates. See aitab vältida olukordi, kus ühe tiimi „hea otsus“ tekitab teises kohas probleeme.
Minu jaoks on väga oluline ka otsustusruumi andmine. Usun, et inimesed teevad paremaid otsuseid siis, kui neid usaldatakse. Annan tiimile vabaduse ise otsustada ja vastutada, kuid samas eeldan, et otsused toetuksid andmetele ja faktidele ning arvestaksid laiemat mõju. Andmed loovad ühise arusaama, suure pildi nägemine aitab teha tasakaalukamaid valikuid.
Lisaks püüan teadlikult luua keskkonda, kus on lubatud küsida, kahelda ja vajadusel ka eksida. Kui inimesed tunnevad, et nad võivad ausalt arutada ja erinevaid vaatenurki välja tuua, paraneb nii info liikumine kui ka otsuste kvaliteet.
Kokkuvõttes näen oma rolli pigem raamistiku ja suhtluskeskkonna loomises – sellise, kus inimesed töötavad ühise eesmärgi nimel, info liigub ja otsused sünnivad nii andmetele kui ka tervikpildile toetudes, mitte ainult tunnetuse põhjal.
Tule osalema!
Telia Eesti tarneahelajuht Anneli Liiva ning ostu- ja tarneahela juhtimise protsessijuht Timo Pipar esinevad 21.–22. mail Pärnu tarneahelakonverentsil 2026.
Ühisettekandes jagavad nad Telia Eesti kulude juhtimise mudelit, mis aitab tarneahelakulud ettevõttes läbipaistvaks ja arusaadavaks muuta ning toetab paremate ja andmetel põhinevate otsuste tegemist kogu väärtusahela ulatuses.
Täispika programmi ja piletid saad kiirelt haarata: www.supplychain.ee.
Seotud lood
Žürii otsusel ja lugejate hääletuse tulemusel pääsesid konkursi “Parim tarneahelajuht 2026” esikolmikusse Glamoxi tarneahelajuht Tuuli Tomson, Milrem Roboticsi tarneahelajuht Jani Perälä ja SmartPosti operatsioonide juht Rainer Oja.
Balti jaekett Rimi teatas, et ostis rahvusvaheliselt HAVI kontsernilt tolle tütarettevõtted, mis seni Rimile laoteenust pakkusid. Sellega võtab Rimi sarnaselt Selverile ja Coopile kaubandusketi logistikakorralduse enda juhtimise alla.
Statistikaameti andmetel kasvas tarneahelajuhtide keskmine palk tänavu 3. kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4,3%.
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt logistika- ja laondussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.
Enimloetud
1
Plaaniti isegi tunneli rajamist
3
4
Brasiilia juhte on vahendatud ka Leetu ja Lätti
5
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Lisatud TOP 10 suurimat maksude kasvatajat ja TOP 10 suurimat kahanejat
Brasiilia juhte on vahendatud ka Leetu ja Lätti
Plaaniti isegi tunneli rajamist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele