Jaekaubanduses paistavad tarneahela vead kõige kiiremini välja tühja riiulina, kuid Selveri äriarvestusjuhi Kristjan Andersoni sõnul on tegelik probleem sageli palju varasem. Tema hinnangul on kõige keerulisem nõudluse hindamine, mida mõjutavad korraga vigased minevikuandmed, konkurentide kampaaniad ja kiiresti muutuv ostukäitumine.

- Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.
- Foto: Kadri Purje
Andersoni sõnul ei teki tootjate, kaupmeeste ja logistikaettevõtete vahel ühist vaadet nõudlusele ka seetõttu, et iga osapool lähtub oma eesmärkidest. Jaeketid püüavad optimeerida laoseisu, tootjad ja hankijad kasvatada stabiilset mahtu ning logistika otsib protsesside tõhusust. Nii tuleb tarneahela juhil pidevalt otsida tasakaalu hea saadavuse, madala laoseisu ja konkurentsivõimelise hinna vahel, rääkis maikuus Pärnu tarneahelakonverentsil esinev Anderson Tööstusuudistele.
Järgneb intervjuu
Kristjan Andersoniga.Jaekaubanduses nähakse tarneahela probleeme sageli alles siis, kui kaup on puudu või nõudlus muutub ootamatult. Mis on praegu see kitsaskoht, mida tarneahelas alahinnatakse, kuid mis mõjutab tegelikult kõige rohkem nii varude taset kui ka müügitulemust?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nõudluse hindamine on kõige keerulisem. Väljund paistab kiiresti välja: tühi riiul. Eriti hästi tuleb see esile kampaaniatoodete puhul, kus kauba lõppemine on kõige suurem probleem.
Põhjuseid on mitu. Mineviku andmetes esineb vigu, mille mõju ei osata hinnata, ja need kanduvad edasi järgmiste prognoosideni. Samal ajal mõjutavad tulemust muud taustsüsteemi tegurid, näiteks teiste turuosaliste tegevused, kui sama toode või selle analoog on teises jaeketis soodsama hinnaga.
Lisaks muutub klientide ostukäitumine pidevalt. 2020ndad on teinud kaupmeestele klientide ostukäitumise muutuste hindamise eriti keeruliseks.
Pane tähele! Kirstjan Anderson esineb 21.-22. mail toimuva
Pärnu tarneahelakonverentsi tootjate, logistika- ja kaubandusettevõtete vestlusringis, mis keskendub kiirele hinnatõusule ja selle leevendamisvõimaluste otsimisele allavoolu-tarneahelas. Täispika programmi ja pääsmed leiab
siit.
Tootjad, kaupmehed ja logistikaettevõtted räägivad kõik prognooside tähtsusest, kuid praktikas kipuvad need ikkagi eri osapoolte vahel lagunema. Mis on teie kogemuse põhjal peamine põhjus, miks ühine vaade nõudlusele ei teki?
Osapoolte eesmärgid on mõnevõrra erinevad. Jaeketid püüavad laoseise optimeerida, hankijad ja tootjad püüdlevad stabiilse ja kasvava kaubamahu suunas ning logistika taotleb protsesside efektiivsust.
See tähendab harvemaid ja suuremaid tarneid ning suuremaid logistilisi ühikuid, olgu selleks plokk, kast või alus. Kui iga lüli püüab eelkõige täita oma eesmärki, siis ühist vaadet nõudlusele ongi keeruline kujundada.
Jaekaubanduses on surve korraga hoida head saadavust, madalat laoseisu ja konkurentsivõimelist hinda. Millise valiku peab tarneahela juht täna kõige sagedamini tegema millegi arvelt ja kuidas seda otsust targalt juhtida?
Kõik kolm kriteeriumi on olulised, aga nende kohaldamine reaalsuses on vastuoluline. Võib juhtuda, et vähe liikuval kaubal on hea saadavus, aga kiiresti ringleval ja hea hinnaga tootel on saadavus halb.
Negatiivne rahaline tagajärg paistab seejuures kõige selgemalt välja varudes. Käibele on palju keerulisem juurde arvestada seda osa, mis jääb out of stock’i tõttu saamata.
Tarneahela juhi hoovana näen siin paindlikkust tarnegraafikutes. Piir läheb seal, kus lisanduv tulu katab ära lisanduvad kulud.
Tulekul! Pärnu tarneahelakonverents 2026 “Meie riskid ja võimalused” toimub 21.-22. mail.
Tööstusettevõtetest on laval: HANZA Mechanics Narva, Orkla Eesti, Milrem Robotics, KPrint, Aurigthec Estonia, Barrus, Vok Bikes.
Peamised teemad: riskide juhtimine, tervikplaneerimne, kulude ja varude juhtimine, koostöö ettevõttes ja tarnijatega, motivatsiooni.
Täispika programmi ja
pääsmed leiad siit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Žürii otsusel ja lugejate hääletuse tulemusel pääsesid konkursi “Parim tarneahelajuht 2026” esikolmikusse Glamoxi tarneahelajuht Tuuli Tomson, Milrem Roboticsi tarneahelajuht Jani Perälä ja SmartPosti operatsioonide juht Rainer Oja.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) peadirektor Fatih Birol hoiatas neljapäeval, et Euroopat ähvardab kriitiline kütusenappus, mis võib juba lähiajal tuua kaasa massilised lendude tühistamised.
Tarneahelate juhtimine on viimastel aastatel läbi teinud märkimisväärse muutuse. Kui varem tugines logistika suuresti käsitsi planeerimisele, ajaloolistele andmetele ja kogemuspõhistele otsustele, siis tänapäeval on tehnoloogia muutnud kogu protsessi kiiremaks, täpsemaks ja läbipaistvamaks. Digitaalsed tööriistad, reaalajas andmed ja automatiseeritud süsteemid on saanud tarneahela juhtimise lahutamatuks osaks.
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Tootjate, logistikafirmade ning hulgi- ja jaefirmade koostöös on peidus mitmeid efektiivsusvõimalusi, kuid mitte ükski neist ei realiseeru enne, kui turg ei konsolideeru või ahela erinevad osad ei hakka sisuliselt koostööd tegema, sõnab logistikaettevõtte Via 3L juht Urmas Uudemets.
Eestis ja mujal Baltikumis on suurenenud nõudlus vastupidavate ja kõrge töökindlusega veolahenduste järele, eriti teedeehituses ja suurtes infrastruktuuriprojektides, kus tehnika peab taluma äärmuslikke töötingimusi.