Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase sõnul sõltub Rail Balticu projekt eelkõige Eesti, Läti ja Leedu tahtest, mitte euroliidu panusest, sest peamiseks takistuseks on selles projektis politiilise tahte puudumine ja riikidevaheline koostöö.
"Projekt sõltub sellest, kas valitsused seda projekti tahavad, sest huvi peab eeskätt tulema osalevatelt riikidelt. Seni ei ole liigset entusiasmi märgata olnud," märkis Kallas ERRile antud intervjuus.
"Nüüd on kolme Balti riigi jaoks otsustuskoht, kas ja kuidas projektiga edasi minna."
Eesti näeb lahendusena, et seniselt projektipõhiselt juhtimiselt tuleks edasi minna ühise arendusettevõttega, kuhu panustavad kõik kolm Balti riiki võrdselt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eile tutvustas majandusministeerium Rail Balticu õnnestumise tasuvuse uuringut.
Seotud lood
Briti konsultatsioonifirma AECOM poolt läbi viidud uuring näitas, et piisava kauba- ja reisijateveo mahu ning Euroopa Liidu abi korral on Euroopa rööpmelaiusel uue Rail Balticu raudteeühendus läbi kolme Balti riigi teostatav ning kui rajamiseks saab kasutada ELi toetust, on kogu projekt kasumlik.
Leedu seim otsustas täiskogu hommikusel istungil kuulutada Rail Balticu "erilise avaliku huvi projektiks".
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.