Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase sõnul sõltub Rail Balticu projekt eelkõige Eesti, Läti ja Leedu tahtest, mitte euroliidu panusest, sest peamiseks takistuseks on selles projektis politiilise tahte puudumine ja riikidevaheline koostöö.
"Projekt sõltub sellest, kas valitsused seda projekti tahavad, sest huvi peab eeskätt tulema osalevatelt riikidelt. Seni ei ole liigset entusiasmi märgata olnud," märkis Kallas ERRile antud intervjuus.
"Nüüd on kolme Balti riigi jaoks otsustuskoht, kas ja kuidas projektiga edasi minna."
Eesti näeb lahendusena, et seniselt projektipõhiselt juhtimiselt tuleks edasi minna ühise arendusettevõttega, kuhu panustavad kõik kolm Balti riiki võrdselt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eile tutvustas majandusministeerium Rail Balticu õnnestumise tasuvuse uuringut.
Seotud lood
Briti konsultatsioonifirma AECOM poolt läbi viidud uuring näitas, et piisava kauba- ja reisijateveo mahu ning Euroopa Liidu abi korral on Euroopa rööpmelaiusel uue Rail Balticu raudteeühendus läbi kolme Balti riigi teostatav ning kui rajamiseks saab kasutada ELi toetust, on kogu projekt kasumlik.
Leedu seim otsustas täiskogu hommikusel istungil kuulutada Rail Balticu "erilise avaliku huvi projektiks".
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.