Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase sõnul sõltub Rail Balticu projekt eelkõige Eesti, Läti ja Leedu tahtest, mitte euroliidu panusest, sest peamiseks takistuseks on selles projektis politiilise tahte puudumine ja riikidevaheline koostöö.
"Projekt sõltub sellest, kas valitsused seda projekti tahavad, sest huvi peab eeskätt tulema osalevatelt riikidelt. Seni ei ole liigset entusiasmi märgata olnud," märkis Kallas ERRile antud intervjuus.
"Nüüd on kolme Balti riigi jaoks otsustuskoht, kas ja kuidas projektiga edasi minna."
Eesti näeb lahendusena, et seniselt projektipõhiselt juhtimiselt tuleks edasi minna ühise arendusettevõttega, kuhu panustavad kõik kolm Balti riiki võrdselt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eile tutvustas majandusministeerium Rail Balticu õnnestumise tasuvuse uuringut.
Seotud lood
Briti konsultatsioonifirma AECOM poolt läbi viidud uuring näitas, et piisava kauba- ja reisijateveo mahu ning Euroopa Liidu abi korral on Euroopa rööpmelaiusel uue Rail Balticu raudteeühendus läbi kolme Balti riigi teostatav ning kui rajamiseks saab kasutada ELi toetust, on kogu projekt kasumlik.
Leedu seim otsustas täiskogu hommikusel istungil kuulutada Rail Balticu "erilise avaliku huvi projektiks".
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.