Leedus pannakse Rail Baltica trassil juba rööpaid maha

Vilniuse energia- ja tehnikamuuseum täitub vaikselt. Kohale saabuvad Rail Balticu esindajad, kõigi Balti riikide ametnikud ning ka Hispaania delegatsioon, et sõlmida miljardiline leping raudtee elektrifitseerimiseks. Kuigi ehitusplatsidel käib hoogne töö, muutuvad plaanid üha tagasihoidlikumaks.

Kliimaministeerium esitas valitsusele ülevaate, mis näitab, kuhu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute müügist laekunud raha on kulunud. Selgub, et ligi pool rahast on läinud transpordi ja liikuvuse arendamiseks.

„Ühishange tooks kõikidele Balti riikidele märkimisväärseid eeliseid – suurem kogus võimaldab saavutada mastaabiefekti ja soodsama ühikuhinna, samas tagab tehnilise ühilduvuse ja annab võimaluse ronge paindlikult üle riigipiiride kasutada kogu Rail Balticu võrgustikus,” tõdes taristuminister Kuldar Leis eilsel kohtumisel Läti transpordiminister Atis Švinkaga.

31. juulil allkirjastati ehitusleping Eesti ühe tehniliselt keerukaima taristurajatise ja Rail Baltica peamise logistilise sõlmpunkti – Soodevahe liiklussõlme – väljaehitamiseks. 38,8 miljoni euro suurune leping sõlmiti aktsiaseltsiga TREF Nord.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.