Leedus pannakse Rail Baltica trassil juba rööpaid maha

Vilniuse energia- ja tehnikamuuseum täitub vaikselt. Kohale saabuvad Rail Balticu esindajad, kõigi Balti riikide ametnikud ning ka Hispaania delegatsioon, et sõlmida miljardiline leping raudtee elektrifitseerimiseks. Kuigi ehitusplatsidel käib hoogne töö, muutuvad plaanid üha tagasihoidlikumaks.

Kliimaministeerium esitas valitsusele ülevaate, mis näitab, kuhu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute müügist laekunud raha on kulunud. Selgub, et ligi pool rahast on läinud transpordi ja liikuvuse arendamiseks.

„Ühishange tooks kõikidele Balti riikidele märkimisväärseid eeliseid – suurem kogus võimaldab saavutada mastaabiefekti ja soodsama ühikuhinna, samas tagab tehnilise ühilduvuse ja annab võimaluse ronge paindlikult üle riigipiiride kasutada kogu Rail Balticu võrgustikus,” tõdes taristuminister Kuldar Leis eilsel kohtumisel Läti transpordiminister Atis Švinkaga.

31. juulil allkirjastati ehitusleping Eesti ühe tehniliselt keerukaima taristurajatise ja Rail Baltica peamise logistilise sõlmpunkti – Soodevahe liiklussõlme – väljaehitamiseks. 38,8 miljoni euro suurune leping sõlmiti aktsiaseltsiga TREF Nord.

Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.