Rail Baltica peamist logistilist sõlmpunkti hakkab ehitama TREF Nord
31. juulil allkirjastati ehitusleping Eesti ühe tehniliselt keerukaima taristurajatise ja Rail Baltica peamise logistilise sõlmpunkti – Soodevahe liiklussõlme – väljaehitamiseks. 38,8 miljoni euro suurune leping sõlmiti aktsiaseltsiga TREF Nord.
Ehkki tegemist on lühikese lõiguga, on sellel strateegiline tähtsus.
Foto: Rail Baltic Estonia
Ehitus hõlmab mitmetasandilist ristumiskohta, kus põimuvad Euroopa standardlaiuse (1435 mm) ja nn vana ehk Vene laiusega (1520 mm) raudteed ning Lagedi tee viadukt. Just siin luuakse tulevikuühendus Rail Baltica põhitrassi ja Muuga sadama vahel – logistiline sõlmpunkt, mis ühendab Eesti kaubanduse Läänemere idakalda ja Lääne-Euroopa taristuvõrkudega. Ehitus kestab 38 kuud.
Rail Baltica on murranguline taristuprojekt, mis parandab oluliselt Balti riikide ja Lääne-Euroopa vahelist ühenduvust, aga see ei asenda maanteetransporti, sõnab logistikaettevõtte Kühne + Nageli Eesti ja Soome juht Hanna Korvenpää, lisades, et peame nutikalt raudteed ja maanteed kombineerima.
Rail Baltic Estonia sõlmis projekteerimislepingu Eesti ettevõttega AllSpark OÜ, et ühendada Muuga sadam tulevase Rail Baltica trassiga. Ligikaudu 16 kilomeetri pikkune Soodevahe–Muuga lõik kavandatakse kaubarongiliikluseks ning tähistab kogu Eesti raudtee- ja logistikasektori jaoks olulist arenguhüpet. Lepingu summa on ligi 2,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
Tallinna Ülemiste jaam jõudis 12. juuni varahommikul olulise tähiseni, kui reisirongid ja reisijad suunati täiesti uue ooteplatvormi juurde – kasutusele võeti esimene valminud osa Rail Baltica põhjapoolsest väravast, Ülemiste Linda terminalist.
Puudu on 10 miljardit, peamiseks argumendiks militaarlogistika tagamine
Balti riikide transpordiministrid leppisid kokku, et taotlevad ühiselt täiendavat Euroopa Liidu rahastust Rail Baltica projektile, rõhutades selle strateegilist tähtsust sõjalise liikuvuse ja piirkondliku julgeoleku seisukohalt.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.