Läti valitsus kinnitas eile Rail Baltica rahastamismudeli, millega eraldatakse projekti raames raudteede rekonstrueerimiseks 23,5 miljonit latti (33,13 miljonit eurot) – töödega loodetakse valmis saada 2015. aasta lõpuks.
Rail Baltica projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 30,6 miljonit latti, millest 76,85% ehk 23,5 miljonit latti eraldab Läti oma riigieelarvest. Ülejäänud 7 miljonit latti tuleb Euroopa Liidu fondidest üle-euroopalise transpordivõrgu rajamiseks, kirjutab Biznes&Baltija.
Projekti elluviimist toetas eile ka Läti president Valdis Zatlers.
„Lähiaastatel on väga oluline ellu viia Rail Baltica projekt, mis kindlustab ühenduse Balti riikide ja Poola vahel. Samas arutasime hiljutise visiidi ajal Moskvasse Venemaa ametivõimudega võimalusi kiire raudteeühenduse väljaehitamiseks Riia ja Moskva vahel. Mõlema projekti realiseerimine on Lätile väga soodne, kuna muudab riigi oluliseks transpordisõlmeks,“ ütles Zatlers.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Neljapäeval Brüsselis Läti ja Leedu kolleegide ning Euroopa Komisjoni esindajatega kohtunud Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et riikidel on aeg minna rongiliikluse taastamisel Tallinnast Varssavisse sõnadelt tegudele, kuna kõik eeldused selleks on olemas.
Euroopa Parlamendi liikmed tegid eile avaliku pöördumise koalitsiooniläbirääkimiste juhtidele Andrus Ansipile ja Mart Laarile, kus teevad ettepaneku lisada koalitsioonileingusse eraldi punkt Rail Baltica rajamisest.
Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase sõnul on aeg Rail Balticast ambitsioonikam raudteeprojekt ellu kutsuda. Täna takistavad seda eelarvamused.
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.