Autor: Jaana Pikalev • 2. detsember 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parts: Rail Baltica peab saama lähiaastatel reaalsuseks
Neljapäeval Brüsselis Läti ja Leedu kolleegide ning Euroopa Komisjoni esindajatega kohtunud Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et riikidel on aeg minna rongiliikluse taastamisel Tallinnast Varssavisse sõnadelt tegudele, kuna kõik eeldused selleks on olemas.
Eesti peab oluliseks ja reaalseks reisirongiliikluse taastamist olemasoleva Rail Baltica trassil juba lähitulevikus, kasutades automaatset rööpmelaiuse vahetuse tehnoloogiat Leedu ja Poola piiril. Olemasoleval infrastruktuuril on reaalne rongi sõidukiirus 120 kilomeetrit tunnis.
Eesti riik on Euroopa Liidu abiga panustanud Rail Balticasse sadu miljoneid kroone ning on valmis selle projektiga edasi minema. Eesti poolt vaadatuna on reaalne alustada rongidega opereerimist juba 2012. aastal, kuid see eeldab ka teiste osapoolte konkreetset panust.
Läti ja Leedu toetasid Eesti initsiatiivi ning kinnitasid, et on nõus rongiliikluse taastamisse oma panuse andma.
Kolme riigi esindajad tõdesid, et kuna reisijate raudteetranspordile on praegu toimivad alternatiivid olemas, tuleb rongiliiklusele anda juurde lisaväärtusi. Partsi sõnul tuleb Eestisse iga päev tuhandeid turiste Soomest ja Venemaalt, kes otsivad võimalusi edasi reisida. „Me peame mõtlema geograafiliselt laiemalt ja suunaga tulevikku, oma laste peale,“ ütles Parts.
Kohtumisel leppisid riikide esindajat kokku, et raudteeettevõtete ja riigi esindajate koostöös töötatakse Euroopa Komisjoni koordineerimisel välja detailne tegevuskava reisirongi liikluse avamiseks olemasoleva Rail Baltica trassil Tallinn–Riia–Kaunas–Bialystok–Varssavi. Esimene kohtumine toimub jaanuaris.
Euroliidu TEN-T poliitika ümberkujundamisprotsessis peame saavutama selle, et Rail Baltica oleks Euroopa Liidu tulevase TEN-T põhitranspordivõrgustiku osa. See tagab uue EL-i eelarveperioodi 2014-2020 võimalikud investeeringud. Eestile tähendab see võimalikke uute projektide, kuni 160 km/h kiirustele kohandatava raudteetrassi investeeringuid Tallinn–Tartu–Valga-Riia liinil. Samuti võiks uue veeremi soetamist osaliselt rahastada Euroopa Liit.
Eesti riik panustab perioodil 2008-2011 koos Euroopa Liidu abiga Rail Balticasse ligi 1,3 miljardit krooni.
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!