Parlamendiliikmed nõuavad Rail Balticat

Kuivõrd 2013. aastast hakkab kehtima Euroopa Liidu uus finantsperspektiiv, leiame, et lähiajal moodustatav uus Eesti valitsus peab olema Rail Baltica projekti eestvedajaks ning tagama, et kõnealune projekt saaks tegusa ja perspektiivse  lahenduse.

Tegemist on ajaloolise väljakutse ja võimalusega. Kaks aastakümmet pärast Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse taastamist püsivad põhijoontes edasi nõukogude-aegsed  transpordivõrgud.  Maismaaühendus Euroopa põhiosaga on ebarahuldav. 

Balti riigid on niihästi Euroopa Liidu kui ka NATO liikmed, samas ühendab  maismaatransport meid endiselt eelkõige Venemaaga. Nii Balti riikides kui ka  väljaspool leidub mõjukaid jõude, kes soovivad senise olukorra jätkumist. See pole Balti riikide ja seal elavate rahvaste huvides.  Paraku puudub kolmel riigil siiani selge tegevuskava ja omavaheline koordinatsioon olukorra muutmiseks.

Eesti on geograafiliselt Euroopa ääremaa. Kaasaegsete transpordiühenduste piiratus süvendab eraldatust Euroopa südamest veelgi.

Väidetakse, et põhja-lõuna suunal pole ega tule piisavalt reisijaid ning kaupu. See väide pole põhjendatud, kuivõrd põhiosa Balti riikide kaubavahetusest toimub  EL liikmesriikidega, samuti sõidavad Eesti, Läti ja Leedu elanikud esmajoones Euroopasse. Lisaks tuleb arvestada Eesti ja teiste Balti sadamate kaudu kulgeva Euroopa-suunalise kaubaveo kasvavat potentsiaali.  Seda osutab tõsiasi, et põhja-lõuna suunaliste kaubamagistraalide väljaarendamisest ja nende ulatuslikumast kasutamisest on huvitatud ka Soome majandusringkonnad.

Põhja-lõuna suuna väljaarendamine  on vajalik esmajoones Eestile, Lätile ja Leedule endale. See aitaks märksa tõhusamalt ära kasutada meie geograafilist positsiooni ja  siinsete sadamate potentsiaali, avades kiiremaid ja mugavamaid reisimisvõimalusi Balti riikidest Kesk- ja Lõuna-Euroopasse ning soodustades viimatimainitud piirkondadest lähtuvaid turismivooge Baltikumi.

Rail Baltica ja Via Baltica väljaarendamises tuleb näha Balti riikide euroopaliku koostöövõime proovikivi. Tänane Rail Baltica raudteeprojekt edeneb Eestis, Lätis ja Leedus erineva kiirusega. Kipub jääma mulje, et Balti riigid tervikuna pole sellest kui regionaalsest tervikprojektist  sisuliselt  huvitatud ning et Rail Balticaga tegeldakse rohkem iga eraldi riigi infrastruktuuri moderniseerimise perspektiivis. Kolme Balti riigi raudteedel on endiselt kasutusel ainult 1520 mm rööpalaius Euroopa ja Hiina 1435mm laiuse asemel.

Paraku on ka Via Baltika tänaseks omamoodi varjusurmas.  Sellegi magistraali osas jääb vajaka terviklikust käsitlusest, kusjuures iga riik üritab moderniseerida oma erinevaid maanteelõike lähtudes valdavalt siseriiklikest huvidest.