Kümnendi lõpuks 85 000 elektriautot liiklusse: kõigepealt laadimistaristu, seejärel autod
Elektriautode laadimisega seotud üldine teooria on, et 10–15 auto kohta on vaja ühte avalikku laadimisporti. Elektrum Eesti usub, et kõigepealt tulebki luua laadimistaristu, küll siis ka elektriautod järgi tulevad.
Elektrum plaanib arendada Baltikumi suurima elektriautode laadimisvõrgu.
Foto: Erakogu
Ennustuse kohaselt on kümnendi lõpuks Eestis 85 000 elektriautot, nii et tööpõld infrastruktuuri loomiseks on suur. 2023. aasta lõpuks arvatakse teedel sõitvat umbes 5500 elektriautot ning hetkeseisuga katavad avalikud pordid ka laadimisvajaduse.
Parkimis- ja autopesuteenuseid osutava tehnoloogiaettevõtte Snabb (endine Barking), laienes Leedus elektriautode laadimise turule ning avas Snabbi kasutajatele 300 uut laadijat 70 asukohas üle riigi. Uus ärisuund avati koostöös Eesti elektriauto laadijate platvormi Plugfree ja Leedu laadijate võrgustiku Inbalance Gridiga.
Ehkki ELi ametnike ambitsioonikate eesmärkideni keelustada aastast 2035 uute fossiilkütustel töötavate autode müük on aega veel tosin aastat, on carVerticali autoekspert Matas Buzelise hinnangul elektriautodele üleminekul mitmeid probleeme, millele ametiasutused ei näi tähelepanu pööravat.
Investeerimisettevõte Eesti Talleks ja kodumaine energiakontsern Alexela ühendasid jõud, et muuta elektriautode laadimisteenus kontorihoonetes kättesaadavamaks.
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.