Jaga lugu:

Juhita veokid jõuavad liiklusesse

Euroopas arendatava juhita “Truck Platooning” süsteemiga kavatseb esimesena maanteele tulla MAN koos Schenkeriga.  Foto: Schenker

Saksamaal A9 kiirteel Müncheni ja Nürnbergi vahel hakkavad tegema kolm reisi päevas Schenkeri mehitamata MAN veokid ning Lidl plaanib hakata Rootsis kasutama mehitamata elektriveokit T-pod.

Juhita veok liigub eessõitva veoki sabas ning on elektrooniliselt sellega ühendatud. Juhita veok “istub” eessõitjast 15 meetri kaugusel, samas kui tavaline vahemaa on veoautodel ca 50 meetrit.

Saksamaa transpordiminister Andreas Scheuer usub, et säärane “Truck Platooning” süsteem (loe samal teemal ka siit) on kasulik igas mõttes. Suurendab vedaja kasumlikkust ning vähendab keskkonnakahju. Väiksem tuuletakistus vähendab kütusekulu kümne protsendi võrra, ehk see aitab kokku hoida umbes kolm liitrit diislikütust 100 kilomeetri peale.

Ehkki teoreetiliselt võib veokeid olla teineteise sabas ükskõik kui palju ja ka vahemaa oluliselt lühem, siis esialgu piirdutakse vaid ühe mehitamata veokiga ja hoitakse turvalisemat pikivahet.   

Rootsis käivitas aga Einride nimeline tehnoloogiaettevõte projekti, mille tulemuseks on isejuhtiv veok Einride T-pod, mis väidetavalt on samuti küps tänavale saatmiseks. Lisaks erinevatele autonoomsetele juhtimissüsteemidele on see varustatud ka kaugjuhtimissüsteemiga. Sõiduki aku mahub 300 kWh energiat, millest peaks piisama ligi 200 km läbimiseks.

Projekteerimisel võeti koheselt arvesse, et isejuhtiva veoauto puhul pole juhikabiin vajalik ning selle arvelt suurendati  veoruumi – ühtekokku on koormaalune pindala 15 ruutmeetrit. Ühe sellise veoauto maksumust hinnatakse 150 000 dollarile.

Ettevõte ütleb, et Rootsi logistikavõrgus transporditakse aastas kuni kaks miljonit kaubaalust. Selliste mahtude traditsioonilisel transportimisel saastavad õhku ca 400 000 diiselveokit ja elektriliste isejuhtivate veokite kasutuselevõtt oleks kliima seisukohast suur samm edasi.

Ehkki prototüüpi esitleti kui metsaveokit, siis esmakordselt soovitake teda katsetama hakata Rootsis asuvate Göteborgi ja Helsingborgi linnade vahel, kuhu ehitatakse ka vastavad laadimisjaamad. Pilootprogramm käivitatakse koostöös toidukaupluste ketiga Lidl. Kuna T-podis pole testisõitja jaoks ruumi, jälgitakse vedu kaugjuhtimise teel, plaanide kohaselt hakkab üks operaator jälgima kuni 10 veoautot.

Sarnase kaugjuhtimise mudeli valis ka Silicon Valley “Starsky Robotics” firma. Ta palkab küll autojuhid, kuid ei pane neid veoautosse, vaid monitoride ees olevatesse kontoritoolisse. Nii saab üks juht hakkama korraga mitme auto juhtimisega.

 

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee