Kaljurand: viljakriis võib Eesti logistikuile tööd tuua

Venemaa otsus on Kaljuranna sõnul majanduslikult täiesti mõistetav, sest praeguste prognooside järgi jääb riigil tänavu viljasaagist (prognoos 70-75 mln tonni) mulluse kõrge võrdlusbaasi (100 mln tonni) põhjal veerand, reaalne kadu on normaalaasta saagikust (85-90 mln tonni) arvestades väiksem. „Samas võiks selle otsuse positiivset poolt ka vaadata. Vilja kõrge hind maailmaturul loob võimalused Eestile,“ kommenteeris Kaljurand.

Suve alguses kohtusid Tallinna Sadama ja Kasahstani riigi esindajad. Nimelt otsib Kasahstan kahe miljoni tonni reservivilja väljavahetamist ning otsib selleks ekspordikanalit. Tallinna Sadama võib selle töö teha saada ja Eesti eelis on Kaljuranna sõnul kuni 150 000 tonniste puistelaevade käitlemise võimekus. Nimetatud mahuga alustega saaks vilja saata kaugematesse punktidesse, näiteks on Eestist lähetatud Põhja-Aafrikasse ning Araabia riikidesse. „Suured laevad annavad meile eelise.“

„Tahaks loota, et see liigub meie kaudu,“ lisas Kaljurand. Kas töö saab Eestile või mitte, saab Kaljurandi hinnangul selgeks septembri alguses, kui Kasahstan on omalt poolt selle aasta saagi ning oma reservid ja oma ekspordivõimekuse hindab. „Muidugi võib ka juhtuda, et leitakse teine, lähemal asuv ekspordikanal.“