Kaljurand: viljakriis võib Eesti logistikuile tööd tuua

Venemaa otsus on Kaljuranna sõnul majanduslikult täiesti mõistetav, sest praeguste prognooside järgi jääb riigil tänavu viljasaagist (prognoos 70-75 mln tonni) mulluse kõrge võrdlusbaasi (100 mln tonni) põhjal veerand, reaalne kadu on normaalaasta saagikust (85-90 mln tonni) arvestades väiksem. „Samas võiks selle otsuse positiivset poolt ka vaadata. Vilja kõrge hind maailmaturul loob võimalused Eestile,“ kommenteeris Kaljurand.

Suve alguses kohtusid Tallinna Sadama ja Kasahstani riigi esindajad. Nimelt otsib Kasahstan kahe miljoni tonni reservivilja väljavahetamist ning otsib selleks ekspordikanalit. Tallinna Sadama võib selle töö teha saada ja Eesti eelis on Kaljuranna sõnul kuni 150 000 tonniste puistelaevade käitlemise võimekus. Nimetatud mahuga alustega saaks vilja saata kaugematesse punktidesse, näiteks on Eestist lähetatud Põhja-Aafrikasse ning Araabia riikidesse. „Suured laevad annavad meile eelise.“

„Tahaks loota, et see liigub meie kaudu,“ lisas Kaljurand. Kas töö saab Eestile või mitte, saab Kaljurandi hinnangul selgeks septembri alguses, kui Kasahstan on omalt poolt selle aasta saagi ning oma reservid ja oma ekspordivõimekuse hindab. „Muidugi võib ka juhtuda, et leitakse teine, lähemal asuv ekspordikanal.“

Eeloleval hooajal võib Kasahstan riigi põllumajandusministeeriumi andmeil eksportida 6-7 miljonit tonni teravilja. Mullune lõikushooaeg andis põldudelt saaki 21 mln tonni, tänavu oodatakse 33% vähem. Venemaa eksportis Bloombergi andmeil 2009-2010 hooajal (sügisest suveni) 17,4 miljonit tonnmeetrit teravilja, sellest poole tänavu jaanuarist juunini.

„Viimased 3-4 aastat ei ole Venemaa vilja meil praktiliselt liikunud. Täna ladustame ca 200 000 Soome viljareservi ja veidi liigub ka Eesti vilja ekspordiks, aga 1,5-2 miljoni tonni kõrval, mida sadama võimsus võimaldaks käidelda, on see siiski marginaalne kogus,“ lisas Kaljurand.