Logistika digitaliseerimine avab ukse küberkurjategijatele

Selle aasta alguses jõustusid Eestis Euroopa Liidu küberturvalisuse direktiivi (NIS2) ülevõtvad küberturvalisuse seaduse muudatused, millega laienes nõuete alla kuuluvate sektorite ja organisatsioonide ring. Ettevõtted, kellele need nõuded on kohustuslikud, saavad taotleda nende rakendamiseks toetust.

“Ostu- ja hankeandmed on küberrünnaku puhul sama suures ohus kui kõik teised ettevõtte andmed. Kui need andmed on ka konkurentsieeliseks, siis võivad need olla eriliseks tähelepanu objektiks,” nentis inforturbeanalüütik Ats Onemar.

Tänapäeva laevu enam mehaaniliselt ei juhita ning laevade juhtarvutitesse on võimalik distantsilt sisse häkkida. Kui veel 2017. aastal raporteeriti rünnakuid laevade opereerimise tehnoloogiate vastu 50, siis sel aastal ulatub see juba ligi 500ni. Sestap alustati Eestis merenduse küberturvalisuse kompetentsikeskuse rajamist, millest võiks saada juhtiv taoline koolituskeskus maailmas.

Digitaalses ökosüsteemis genereeritakse iga sekund tohutu kogus andmeid ning seetõttu on tehingute haldamise logistika muutunud üheks keerulisemaks väljakutseks ettevõtete jaoks. Need miljonid tehingud hõlmavad igat klikki, sisselogimist ja andmepäringut, mis leiab aset võrkudes. Platvormid peavad olema suutelised töötlema tohutuid andmevoogusid reaalajas, tagades samal ajal absoluutse täpsuse, turvalisuse ja minimaalse viivituse. See nõuab infrastruktuuri, kus andmete liikumine on optimeeritud sarnaselt globaalsele tarneahelale, kus iga pakk peab jõudma sihtkohta ilma tõrgeteta.

Laevafirma Viking Line reisijate andmed on sattunud valedesse kätesse, kirjutas Helsingin Sanomat.