Viking Line’i tabas andmevargus

Digitaalses ökosüsteemis genereeritakse iga sekund tohutu kogus andmeid ning seetõttu on tehingute haldamise logistika muutunud üheks keerulisemaks väljakutseks ettevõtete jaoks. Need miljonid tehingud hõlmavad igat klikki, sisselogimist ja andmepäringut, mis leiab aset võrkudes. Platvormid peavad olema suutelised töötlema tohutuid andmevoogusid reaalajas, tagades samal ajal absoluutse täpsuse, turvalisuse ja minimaalse viivituse. See nõuab infrastruktuuri, kus andmete liikumine on optimeeritud sarnaselt globaalsele tarneahelale, kus iga pakk peab jõudma sihtkohta ilma tõrgeteta.

Tänapäeva laevu enam mehaaniliselt ei juhita ning laevade juhtarvutitesse on võimalik distantsilt sisse häkkida. Kui veel 2017. aastal raporteeriti rünnakuid laevade opereerimise tehnoloogiate vastu 50, siis sel aastal ulatub see juba ligi 500ni. Sestap alustati Eestis merenduse küberturvalisuse kompetentsikeskuse rajamist, millest võiks saada juhtiv taoline koolituskeskus maailmas.

“Ostu- ja hankeandmed on küberrünnaku puhul sama suures ohus kui kõik teised ettevõtte andmed. Kui need andmed on ka konkurentsieeliseks, siis võivad need olla eriliseks tähelepanu objektiks,” nentis inforturbeanalüütik Ats Onemar.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) kuuülevaatest selgub, et erinevat liiki pettused ei ole mitte kuhugi kadunud. Augustis registreeris RIA 759 mõjuga intsidenti, teiste seas esinesid petised SmartPostina.

Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.