DFDSi Eesti–Rootsi liinil reisijatearv kasvas, Läänemerel tervikuna pilt aga nii ilus pole
Kolmandas kvartalis kasvas DFDSi Paldiski–Kapellskäri liinil reisijate arv, samal ajal kui ettevõtte Läänemere liinidel tervikuna vähenes nii reisijate arv kui ka kaubaveomaht. Eesti–Rootsi ühenduse kasvu taga on konkurent Tallinki lahkumine samalt marsruudilt.
Loe AI kokkuvõtet
DFDSi Eesti–Rootsi liinil kasvas kolmandas kvartalis reisijate arv, kuid kontserni Läänemere liinidel tervikuna vähenesid nii reisijate arv kui ka kaubaveomaht. Kasvu toetas Tallinki lahkumine Paldiski–Kapellskäri marsruudilt. Läänemere liinidel teenindas DFDS umbes 89 000 reisijat ehk 4,3% vähem kui aasta varem, kaubaveomaht kahanes 2%. Uus juht Michael Hansen ütles, et kontserni tulemused pole rahuldavad, kuigi käive ja ärikasum kasvasid.
Taani laevanduskontserni DFDS värskest kolmanda kvartali majandusaruandest selgub, et ettevõtte Läänemere laevaliinidel vähenes reisijate arv aastaga 4,3%, kuid Eesti ja Rootsi vahelisel ühendusel liikus see vastupidises suunas.
DFDS tõi Eesti–Rootsi liini reisijate arvu kasvu oma kvartaliaruandes ka eraldi esile, kuid täpseid reisijate arve ega kasvuprotsenti ettevõte selles siiski ei avaldanud. Samuti ei toodud eraldi välja, kas ja kui palju kasvas Paldiski liinil kaubavedude maht.
Kokku teenindasid DFDSi Läänemere laevaliinid kolmandas kvartalis ligikaudu 89 000 reisijat, aasta varem 93 000. Kaubaveomahud kahanesid 2%, 912 000 rajameetrini.
Käive tervikuna kasvas ligi 14%ˇw
Kuigi kolmanda kvartali reisijate ja kaubaveo mahud vähenesid, näitab DFDSi Läänemere äri käive üheksa kuu kokkuvõttes siiski kasvu. Müügitulu suurenes aasta esimese üheksa kuuga 1,008 miljardilt Taani kroonilt 1,148 miljardi kroonini ehk 13,9%. Eurodes tähendab see ligikaudu 154 miljoni euro suurust kasvu.
Käibekasvu ei saa aga siiski täielikult seostada suurema veomahuga. DFDSi kontserni tulemusi on tänavu mõjutanud kütuse lisatasude tõus, mis suurendab müügitulu ilma, et laevadele peaks tingimata rohkem kaupa või reisijaid lisanduma.
TASUB TEADA!
Paldiski-Kapellskäri oleviku ja tuleviku üle debateeritakse põhjalikumalt 9.detsembril toimuval logistika aastakonverentsil.
Debatis osaleb DFDSi Eesti filiaali juht Peeter Ojasaar, Rootsi eksportiva ettevõtte, INHUS Prefabi tegevjuht Andres Kull ja asjaomase ministeeriumi esindajad.
NB! Hetkel kehtiv soodushind konverentsile lõppeb 13. novembril, kes pole jõudnud end veel kirja panna, sel tasub seda teha veel täna!
Tutvu programmomiga ja pane end kirja SIIN!
DFDSi kontserni kolmanda kvartali müügitulu tervikuna ulatus 8,825 miljardi Taani kroonini ehk ligikaudu 1,18 miljardi euroni. Seda oli 6% rohkem kui aasta varem. Ettevõtte ärikasum (EBIT) suurenes aastaga 28%, 685 miljoni Taani kroonini ehk ligikaudu 92 miljoni euroni.
Kasumikasvust hoolimata jäi tulemus analüütikute ootustele 9% alla, kirjutas Taani majandusleht Børsen. Ka DFDSi uus tegevjuht Michael Hansen tunnistas, et ettevõtte majandustulemused pole kaugeltki rahuldaval tasemel.
Kontserni kasumlikkust survestab eelkõige Vahemere piirkonna äri. Itaalia laevandusettevõtte Grimaldi tugevnenud konkurents on toonud Türgi ja Euroopa vahelistele laevaliinidele hinnasõja. Lisaks valmistab DFDSile probleeme 2024. aastal ostetud Türgi logistikaettevõtte Ekol Logistics integreerimine.
Seevastu kontserni logistikaäri näitab paranemise märke. Logistikaüksuse kolmanda kvartali ärikasum suurenes aastaga 21 miljonilt Taani kroonilt 108 miljonini. Juhtkonna sõnul on kõige märgatavam edasiminek toimunud Kesk-Euroopas.
Uus juhtkond ei välista äride müüki
DFDS on alustanud ulatuslikku ümberkorraldusprogrammi, mille eesmärk on parandada kontserni kasumlikkust ja investeeritud kapitali tootlust.
Ettevõtte senised majandusprobleemid viisid juhtkonna vahetuseni. Pärast ligi seitset aastat tegevjuhi ametis olnud Torben Carlseni lahkumist asus juulis ettevõtet juhtima Michael Hansen. Uueks nõukogu esimeheks sai Niels Smedegaard.
Børseni andmetel on uus juhtkond alustanud kontserni strateegia põhjalikku ülevaatamist, mis võib viia ka osast äritegevusest loobumiseni. DFDS ei ole teatanud, kas need plaanid puudutaksid ka Paldiski–Kapellskäri liini või mõnda teist konkreetset Läänemere ühendust.
DFDS jättis kogu 2026. aasta ärikasumi prognoosi muutmata, oodates EBITiks 1,2–1,4 miljardit Taani krooni. Samas tõstis ettevõte vaba rahavoo prognoosi, viidates paranenud rahavoogudele ja kavandatust väiksematele investeeringutele.
Seotud lood
Paldiski-Kapellskäri laevaliini ainsana opereeriv DFDS näeb Eesti-Rootsi laevanduskriisi peamise lahendusena kaubavedude hajutamises ülekoormatult väljumistelt päevadele, kus laevas vaba ruumi rohkem, kuid vedajatel on sellele soovile väga raske vastu tulla, nentis DSV Road müügidirektor Peeter Luht.
„Kus vähegi liinimeetreid on, need ka täis pannakse.“
Tallink teatas märtsis, et sõlmis pikaajalise lepingu Paldiski-Rootsi liini teenindanud reisilaeva Superfast IX prahtimiseks Iirimaale. Laeva lahkumine on aga tekitanud Eesti-Rootsi suunal korraliku kaose: ainsana Paldiskist väljuv DFDSi Sirena Seaways on populaarsematel liinidel pilgeni täis ja kümned veokid jäävad sellest lihtsalt maha. Tallink otsib liinile asenduslaeva, kas ja millal see saabub, pole aga teada.
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Tallinki lahkumise järel kasvatas Paldiski-Kapellskäri liinil ainuopereerijaks jäänud DFDSi Eesti filiaal jõudsalt käivet. Ettevõtte peakorteris on käimas aga suured ümberkorraldused.
Viking Line teatas, et laiendab 17. juunist 9. augustini reisivõimalusi Tallinna ja Helsingi vahel ja taastab igapäevase ühenduse Tallinna ja Stockholmi vahel. See võiks tuua leevendust ka Eesti-Rootsi kaubaveokriisile, kuid kuna reis toimub läbi Helsingi, võtab see pea poole kauem aega kui Paldiskist Kapellskäri sõitva laevaga.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Euroopa Kontrollikoda andis sanktsioonide rakendamisele karmi hinnagu
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele