Heigo Saare: raudtee-ehitus on alles pool tööd, suurem väljakutse seisneb mujal
Heigo Saare: raudtee-ehitus on alles pool tööd, suurem väljakutse seisneb mujal
Rail Baltica valmimine ei tähenda pelgalt uue raudteetrassi ehitamist, vaid ka uue piiriülese opereerimismudeli käivitamist. Rail Baltic Estonia raudtee opereerimise ja ohutuse üksuse juht Heigo Saare sõnul on see vähemalt sama suur väljakutse, kuna kogu Euroopa raudtee juhtimissüsteem vajab uuendamist.
Loe AI kokkuvõtet
Rail Baltica projekt keskendub lisaks uue raudtee rajamisele ka uue piiriülese opereerimismudeli loomisele, mis on Rail Baltic Estonia tegevjuhi Heigo Saare sõnul suur väljakutse. Eesmärgiks on ühtsetel standarditel põhinev raudtee, et kaoksid tehnilised barjäärid, nagu riiklikud keelenõuded ja erinevad süsteemid. Euroopa Komisjon töötab nende ühtlustamise nimel. Kaubaveo jaoks on Rail Baltica trass eriti oluline Soome suunal. Reisiliikluse osas nähakse potentsiaali riikidevahelise koostöö kaudu, kus Elron võib jääda Eesti reisivedude eest vastutama.
„Meie ülesanne on kaks asja: ehitada valmis raudtee ja tagada, et see oleks esimesest päevast opereerimiskõlbulik,“ rõhutas Saare raadiosaates ”Logistikauudised eetris“. See tähendab, et kaduma peab olukord, kus vedurijuht peab igas riigis rongi juhtides oskama B-tasemel kohalikku keelt, nagu see on nõutav praegusel ajahetkel. Lisaks vajab kogu Euroopa praegune raudteejuhtimissüsteem põhjalikku restarti.
Ilma piirijaamadeta Poolani välja
Erinevalt olemasolevast Baltikumi raudteevõrgust ei ole Rail Baltical enam kavandatud klassikalisi piirijaamu Eesti, Läti ja Leedu vahel. Esimene piirijaam tekib alles Leedu–Poola piiril.
See tähendab ühtset projekteerimisstandardit kolmes Balti riigis, ühtset opereerimisreeglistikku, ning ühist tehnilist baaslahendust liiklusjuhtimises. Saare tunnistas, et see probleem on tegelikult üle kogu Euroopa ja see kaob alles siis, kui tehnilised barjäärid (erinevad liiklusjuhtimissüsteemid, riiklikud erisused) on täielikult ühtlustatud. Õnneks on Euroopa Komisjon asunud selle teemaga tõsiselt tegelema ja oluline on Rail Baltica nende uuendustega ühte jalga käiks.
Kaubaveoveerem Euroopas olemas
Kaubaveo osas näeb RB Estonia märkimisväärset huvi Euroopa raudteeveo-ettevõtjatelt. Eelkõige nähakse potentsiaali Soome impordi-ekspordi suunal, kus Rail Baltica pakub alternatiivi meretranspordile.
Saare sõnul ei tähenda see nullist alustamist. „Euroopas liigub täna väga palju sobivat veeremit. Rail Balticu trassil opereerimiseks on vaja eelkõige, et pardaseadmed vastaksid üle-euroopalisele liiklusjuhtimissüsteemile.“
Projektis kasutatakse ühtset Euroopa standardit (ERTMS), mis peaks välistama uute „pudelikaelte“ tekkimise. Eesmärk on, et Baltikum ei kujuneks tehniliseks takistuseks Euroopa põhivõrgus ja selle eeldusteks on selged opereerimisreeglid, läbipaistev tasustamismudel, hooldus- ja teenindusvõimekus (depoo, elekter, hooldusrajatised) ning valmisolek teenindada kõiki nõuetele vastavaid vedajaid.
Reisiliikluses mitu võimalikku mudelit
Siseriiklik reisivedu jääb Eestis tõenäoliselt Elron kanda ning juba on ettevõte ette valmistamas ka rongihanget, millega tulevikus sõita kuni Riiani välja. Rahvusvahelise liikluse osas on aga mitu võimalikku mudelit.
Üks variant on, et riigid hangivad rongid ning tellivad nendele opereerimisteenuse, teine variant, et riigid tellivad üksnes teenuse ning veeremi investeering jääb operaatori kanda. Pigem peab Saare tõenäoliseks esimest versiooni. „Eraettevõte ei too esimeseks päevaks kiirrongi hoovi, kui taristu töökindlus pole praktikas tõestatud,“ nentis ta
Seetõttu nähakse loogilise sammuna siseriikliku ja Balti pealinnade vahelise teenuse käivitamist. Kui taristu töökindlus on end tõestanud, võivad juba lisanduda kommertsalustel tegutsevad rahvusvahelised liinid.
Rahvusvahelise veeremi hankimine on lähiaastate otsustamiskoht
Rahvusvaheliste kiirrongide osas seisavad Balti riigid valiku ees, kas teha rongide ühishange või tellida teenus koos veeremiga. Arvestades aga, et veerem on teenuse kalleim komponent, võib riiklik investeering võimaldada operaatoritele madalamat teenuse omahinda ja väiksemat äririski. Vedajad on andnud hinnangu, et liini avamiseks vajavad nad umbes 2–2,5 aastat ettevalmistusaega alates selgete tehniliste tingimuste ja ajakava kinnitamisest.
Kuigi ametlik eesmärk on põhitrassi valmimine 2030. aastaks, sõltub kogu koridori tööle hakkamine eelkõige Läti edenemisest. Saare sõnul ei ole küsimus selles, kas projekt valmib, vaid millal ja pole välistatud võimalus, et kui Eesti ja Leedu oma osa valmis saavad, võivad nad Lätile ka moel või teisel appi minna.
Logistikauudised eetris saadet juhib Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Laomaailm.
Seotud lood
Kui ELi ja USA kaubandussuhetega on nagu on, siis mõneti tähelepanuta on jäänud, et läinud nädalavahetusel allkirjastati Paraguays EL-Mercosure vabakaubandusleping, millega luuakse maailma suurim vabakaubanduspiirkond. „Logistikafirmadel tasub juba praegu vaadata Lõuna-Ameerika suunas,“ nentis välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna ekspert Kristi Kraavi-Käerdi.
Mitu aastat kestnud ja 5,1 miljonit eurot maksnud investeering uude õhuseiresüsteemi aitas tõsta nii tsiviil- kui ka militaarlennunduse seirevõimekust, parandada lennuohutust ning suurendada vastupanuvõimet GPS-häiringute ja muude ohtude suhtes.
„Kõige suurem viga, mis Rail Baltic Balticaga tehti, oli see, et öeldi, et see tasub ennast ära. Aga see ei peagi tasuma. Vähemalt esimesed 15 aastat mitte. Oleks tulnud öelda, et me teeme seda sellepärast, et seda on vaja: meie tulevik ja Eesti seotus Euroopaga lihtsalt nõuab selle tegemist,“ nentis majandusteadlane Heido Vitsur mulluse logistika aastakonverentsi aruteluringis.
DHL Express Estonia tegevjuht Kristina Laaneots kolib tuleval nädalal Viini, kus ta hakkab asepresidendina juhtima DHL Express Austria müügi- ja turundusmeeskonda. Eestit jääb meenutama verivärske investeering – esmaspäeval tööd alustanud DHL Expressi uus logistikaterminal Tallinn Airport Citys.
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.
Enimloetud
4
Stefan Andström: „Kui vaadata Soomest lõuna poole, siis kõikjal autoturud kasvavad. Peale Eesti.“
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele