Lenno Põder: ebavõrdne kohtlemine tekitab vedajates viha ja vimma
See kuidas koheldakse Eesti autovedajaid välismaal ja kuidas Eestis koheldakse välismaa vedajaid, on nagu öö ja päev. Ühest küljest on põhjuseks meie napp politseiressurss, kuid veelgi enam tõsiasi, et meil puuduvad paljude rikkumiste puhul võrdse kohtlemise eelduseks olevad seaduslikud hoovad, nenditi sel nädala toimunud autovedajate aastakonverentsi programmi eelarutelul.
„Meil ei trahvita välismaa vedajaid nende asjade eest samaväärselt, mille eest meie vedajad saavad mujal täie rauaga. See tekitab arusaadavalt meie autovedajates viha ja vimma, ning küsimuse, miks meie politsei meid ei kaitse,“ nentis autokoolitaja ja tuleval nädalal toimuva Autovedajate aastakonverentsi moderaator Lenno Põder sel nädalal toimunud autovedajate konverentsi programmi eelarutelul.
Põdra sõnul on näiteks Rootsi politsei pärast pisirikkumise eest tehtud mitmetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvat trahvi otse välja öelnud, et nad kaitsevad oma turgu. „Sellistel karistustel on selge sõnum: ärge tulge siia, meie enda vedajatel on niigi raske ja see sõnum levigu kõikjal. Meie vedajaid ei kaitse aga koduturul keegi.“
Sama tõdes ka koosolekul osalenud Optimum Veod juhatuse liige Heikko Laas, kelle sõnul näiteks 45tunnise pausi tegemise eest kabiinis saavad meie vedajad Prantsusmaal 4000 eurot trahvi, Eestis tegutsevad välismaa vedajad magavad aga parklates õndsat und ja mitte keegi neid ei kontrolli. „Minge Maardu tankla parklasse ja vaadake, mis toimub,“ lausus Laas.
Arutelul osalenud PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgruppi juht Toomas Korenev tunnistas, et isegi parema tahtmise juures ei saaks nemad kabiinis ööbimise eest samaväärset trahvi teha, sest Eesti seadusandluses puudub selleks õiguslik alus.
Teda toetas Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist Eda Rembel, kelle sõnul ei ole Eestis konkreetse rikkumise eest eraldi karistusmäära ja see läheb nö muude rikkumiste alla, kus trahvisumma on pehmelt öeldes tühine.
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep möönis arutelul, et Eesti kui õigusriik ei tee vahet sellele, kas rikkuja on Eestist või välismaalt, kuid tunnistas, et meie seadusloomes on momente, mida tasuks üle vaadata.
Need ja veel mitmed teemad võetakse põhjalikult luubi alla ette 25. jaanuaril toimuval Autovedajate Aastakonverentsil, kuhu on veel saadaval vabu kohti.
Tutvu konverentsi programmiga ja pane end kirja SIIN!
Seotud lood
Logistikasektori esindajad on üle 20 aasta pakkunud mujal riikides kasutusel olevat lahendust, mis vaid liiklusseaduse muutmise abil muudaks kogu transpordisektori korraga keskkonnasäästlikumaks, efektiivsemaks, konkurentsivõimelisemaks ning vähendaks samal ajal teede lagunemist. Paraku on sektori sõnumid läinud kurtidele kõrvadele.
Maantee kaubavedusid puudutavat osa esmaesitletakse Autovedajate Aastakonverentsil
Ettevõtjaid, avalikku sektorit, vabakondi ja üksikisikuid koondav platvorm Rohetiiger on koostanud juba ehituse ja energia teekaardid, lähikuudel saab avaldamisküpseks ka transpordi teekaart. Selle koostamisel on kaasa löönud üle 60 erineva asjatundja ja see peaks andma riigile suunised, kuidas oleks mõistlik viia läbi rohepööret transpordisektoris.
12. Autovedajate Aastakonverents leiab aset 25. jaanuaril ja seekordne fookus on küsimustel, mis seotud maanteevedude sektori jätkusuutlikkusega. Mida teha, et sektori konkurentsivõime säiliks ja kuidas teha rohepööret nii, et ise ellu jääks? Päeva võtab kokku aruteluring sektori katusorganisatsioonide ning poliitikute vahel, kus suud lõplikult puhtaks räägitakse.
Uuest aastast on Lätis lubatud 25,25 m ja 60 t autorongid, Soomes ja Rootsis on need lubatud juba aastaid. Kui Eesti ei tee vastavaid muudatusi, jääme eraldatud saareks naaberriikide vahel, nendivad ELEA ja Autoettevõtete Liit ühises Kliimaministeeriumile saadetud pöördumises.
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele