Autor: Anu Soomets • 19. jaanuar 2024

Lenno Põder: ebavõrdne kohtlemine tekitab vedajates viha ja vimma

See kuidas koheldakse Eesti autovedajaid välismaal ja kuidas Eestis koheldakse välismaa vedajaid, on nagu öö ja päev. Ühest küljest on põhjuseks meie napp politseiressurss, kuid veelgi enam tõsiasi, et meil puuduvad paljude rikkumiste puhul võrdse kohtlemise eelduseks olevad seaduslikud hoovad, nenditi sel nädala toimunud autovedajate aastakonverentsi programmi eelarutelul.

Autokoolitaja Lenno Põdra juhtimisel võetakse autovedajate karistusi puudutavad teemad tõsisemalt luubi alla 25. jaanuaril toimuval autovedajate aastakonverentsil.

Foto: Raul Mee

„Meil ei trahvita välismaa vedajaid nende asjade eest samaväärselt, mille eest meie vedajad saavad mujal täie rauaga. See tekitab arusaadavalt meie autovedajates viha ja vimma, ning küsimuse, miks meie politsei meid ei kaitse,“ nentis autokoolitaja ja tuleval nädalal toimuva Autovedajate aastakonverentsi moderaator Lenno Põder sel nädalal toimunud autovedajate konverentsi programmi eelarutelul.

Põdra sõnul on näiteks Rootsi politsei pärast pisirikkumise eest tehtud mitmetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvat trahvi otse välja öelnud, et nad kaitsevad oma turgu. „Sellistel karistustel on selge sõnum: ärge tulge siia, meie enda vedajatel on niigi raske ja see sõnum levigu kõikjal. Meie vedajaid ei kaitse aga koduturul keegi.“

Sama tõdes ka koosolekul osalenud Optimum Veod juhatuse liige Heikko Laas, kelle sõnul näiteks 45tunnise pausi tegemise eest kabiinis saavad meie vedajad Prantsusmaal 4000 eurot trahvi, Eestis tegutsevad välismaa vedajad magavad aga parklates õndsat und ja mitte keegi neid ei kontrolli. „Minge Maardu tankla parklasse ja vaadake, mis toimub,“ lausus Laas.

Arutelul osalenud PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liiklusgruppi juht Toomas Korenev tunnistas, et isegi parema tahtmise juures ei saaks nemad kabiinis ööbimise eest samaväärset trahvi teha, sest Eesti seadusandluses puudub selleks õiguslik alus.

Teda toetas Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist Eda Rembel, kelle sõnul ei ole Eestis konkreetse rikkumise eest eraldi karistusmäära ja see läheb nö muude rikkumiste alla, kus trahvisumma on pehmelt öeldes tühine.

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep möönis arutelul, et Eesti kui õigusriik ei tee vahet sellele, kas rikkuja on Eestist või välismaalt, kuid tunnistas, et meie seadusloomes on momente, mida tasuks üle vaadata.

Need ja veel mitmed teemad võetakse põhjalikult luubi alla ette 25. jaanuaril toimuval Autovedajate Aastakonverentsil, kuhu on veel saadaval vabu kohti.