Autor: Tõnu Tramm • 9. jaanuar 2024

„Eesti on nüüd lähiriikidest veel ainuke, kus pole lubatud pikemad ja tõhusamad autorongid, sest sellest aastast saavad need nüüd liikuda ka Lätis. Oleme korduvalt teinud ettepaneku, et ka Eesti peaks vastava seadusemuudatuse ära tegema, kuid mingil põhjusel pole seda veel juhtunud, kuigi selge kasum on ammu teistes riikides ära tõestatud,“ nentis Eesti Logistika ja Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (ELEA) juhatuse liige Herkki Kitsing. Ta lisas, et vastava ettepaneku on Eestile teinud ka OECD Rahvusvahelise Transpordifoorumi eksperdid.

ELEA ja Autoettevõtete Liit (AEL) saatsid ettepaneku kliimaministeeriumile viimati selle suve lõpus. Lühidalt panevad liidud ette, et Eesti TEN-T teedele ehk üleeuroopalise teedevõrgu teedele võiks lubada pikemad ja tõhusamad autorongid pikkusega kuni 25,25 meetrit ja täismassiga 60 tonni. Praegu on siinsetel teedel lubatud sõita maksimaalselt 18,75 meetriste ja 44 tonni kaaluvate autorongidega. Metsavedude puhul on täna lubatud eriloa alusel sõita isegi 52 tonni kaaluvate autorongidega.

Vähem veokeid teedel ja vähem saastet

Kitsing märgib, et esmapilgul võib tunduda, et raskemad veokid teevad rohkem kahju, kuid tegelikult on muudes riikides ja eelkõige Skandinaaviast saadud kogemus näidanud, et efekt on vastupidine. „Esiteks ei tähenda raskem veoki kogukaal suuremat survet teele, sest kaal jaguneb laiali rohkemate telgede vahel. Kõige olulisem on aga see, et pikemad autorongid mahutavad 30-40% rohkem kaupa ehk 36 euroaluse asemel 51 alust. See tähendab, et näiteks kolm veokitäit kaupa saab ära vedada vaid kahe veokiga,“ märkis Kitsing.

Seega aitaks lihtsasti rakendatav meede lahendada korraga mitut probleemi: liiklustihedus on väiksem ja seega tõuseb liiklusohutus, õhukvaliteet on parem ja müratase madalam. Hinnanguliselt väheneks sellega autorongide läbisõit Eesti teedel ligi 41 miljoni kilomeetri võrra aastas, mis tähendaks ka olulist panust CO2 heitmete vähendamise osas transpordisektoris. Väiksem koormus teedel aitab samas hoida riigi maanteid pikemalt paremas korras.

PANE TÄHELE!

- Transpordiameti tehtud uuringust pikemate veoste kohta räägib Transpordiameti arendamise korraldamise osakonna ekspert Taivo Kurg põhjalikumalt 25. jaanuaril toimuval Autovedajate Aastakonverentsil!

- Küsime kohale tulevatelt poliitikutelt ja ametnikelt, mille või kelle taha selle muudatuse vastu võtmine on siiani jäänud?

Tutvu konverentsi programmiga ja pane end kirja SIIN! Soodushind kehtib veel kuni selle nädala reede südaööni!

Transpordisektorile endale on kõige eelneva kõrval kindlasti oluliseks komponendiks ka üleüldine efektiivsus ning sektori konkurentsivõime püsimine. „Korraga rohkem kaupa vedades saame kaasa aidata Eesti ekspordile, tööstuse efektiivsusele ja leevendada samas ka autojuhtide põuda. Soomes, Rootsis ja paljudes teistes riikides on sellised tõhusamad autorongid lubatud juba aastaid, Lätis alates selle aasta algusest. Kui Eesti muudatustega kaasa ei lähe, jääme eraldatud saareks naaberriikide vahel,“ selgitas ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing.

Väiksema keskkonnamõju kõrval on tavainimestele oluliseks aspektiks kindlasti ka see, et tõhusam transport on otseses seoses tarbija rahakotti jäävate eurodega, kuna kaupade vedu on üleüldiselt efektiivsem ja odavam.

Põhimaanteed esmalt

Euroopast saadetud juhiste järgi võiks tõhusamad autorongid saada liikuda eelkõige TEN-T teedel, mida on Eestis kokku ligi 1300 kilomeetrit. Logistikaorganisatsioonide hinnangul oleks suureks abiks juba see, kui esmalt liigutaks selle eesmärgini etapiviisiliselt.

„Näiteks Tallinna ringtee Muugalt Paldiskini ja Pärnu maantee täies ulatuses Iklani, Tallinn- Tartu maantee jne annaks tõhusamate autorongide kasutusel juba suure efekti,“ lausus Kitsing ning lisas, et praegu liigub näiteks ainuüksi ühes kuus ligikaudu 36 000 veokit Balti riikide ehk eelkõige Eesti kaudu Soome. Ta märkis, et kindlasti on küsimusi, mis vajaksid ka veel lahendamist. “Näiteks, kas sellised autorongid võiksid olla piiratud kiirusega 80km/h ja liikuda vajadusel tipptundide väliselt? 2+2 teedel poleks siis ka möödasõidud probleemiks.“

Kaalureeglit eiratakse eelkõige kõrvalteedel

Hiljuti käis meediast läbi ka Transpordiameti uuring ülekoormatud veokitest, mis näitas, et eelkõige on probleemiks puiste ehk näiteks vilja, kruusa, liiva ja muu taolise kauba veod kõrval- ja tugimaanteedel. Tavapärase kaubaveo ja autorongide puhul probleeme ei täheldatud. Teede vastupidavuse aspektist on kõige kehvem nende ülekoormatud veokite puhul just see, et antud juhtudel tuleb suur koormus väheste telgede peale ja seega lõhub teid kiiremini. Rääkimata ohutusaspektist.

Herkki Kitsingu hinnangul võiks siinkohal olla soovitus, et riik võiks suunata puiste vedajad kasutama e-veoselehte ja kasutusele võtma teljekoormuse andurid. See on täna tehnoloogiliselt juba lahendatud ja ei nõua suuri investeeringuid.

Miks tasub kindlasti Autovedajate Aastakonverentsil osaleda?

Konverentsil saavad autovedajad vastuse järgmistele põletavatele küsimustele:

- Millised tegurid mõjutavad maanteetranspordisektori konkurentsivõimet praegu kõige enam?

- Kui Eesti on teatanud selgelt eelistust raudteesektori arendamise osas, siis milline on pikemas perspektiivis maanteeveosektori osatähtsus?

- Milline on tööjõuturg meie autovedudes OSKA värske tööjõuraporti taustal ja kas raport aitab näha lahendust ka veokijuhtide puudusele?

- Mida toob endaga kaasa 2024. aastal kehtima hakkav uus liikluskindlustuse seadus ja millist rolli mängib see maanteevedude sektoris? Kas muutumas on ka reeglid, mis puudutavad kaupade kindlustamist ja vedaja vastutust?

- Mida kujutab ja millist kasu saavad meie kaubavedajad autovedajate üle-Euroopalisest riskihindamise süsteemist?

- Miks on Eesti digiriigina saamatu transiitvedajatelt teekasutustasu ja rikkumiste eest sisse kasseeritavate trahvirahade kätte saamisel - mida riik teeb, et olukorda muuta?

- Milliseid suunised annab värske Rohetiigri transpordi teekaart meie vedajatele?

- Miks ei ole erinevalt Skandinaaviast ja Lätist Eestis veel endiselt lubatud kasutada pikemaid autoronge ning kelle või mille taha keskkonnale ja sektorile vajalikud muudatused takerduvad?

- Miks ei soosi riik keskkonnasõbralikuma HVO diislikütuse kasutamist, ehkki autovedajad oleks juba ammu valmis seda kasutama?

- Päeva võtab kokku avalik debatt sektori katusorganisatsioonide ning transpordi eest vastutavate poliitikute vahel, kus kõikidele eelnimetatud ja muudele sektorit rõhuvatele küsimustele saab vastused otse vastutajatelt!

Konverentsi modereerib tuntud veokijuhtide koolitaja Lenno Põder, konverents toimub 25. jaanuaril Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses!

Tutvu programmiga ja pane end kirja SIIN!