Ehitus- ja puidusektori tarneahelat hoiavad praegu surve all nii sisendhindade kõikumine kui ka vajadus juhtida kulusid olukorras, kus jaehinnasurve kandub edasi klientideni. Puumarketi tarneahela juhi Madis Varendi sõnul tekitab ebaefektiivsust mitte ainult turg ise, vaid ka see, kui ettevõtte sees liiguvad ost, müük ja ladu eri eesmärkide järgi.

- Organisatsioonides on sageli puudu motivatsioonist lahendada tegelikke ja valusaid probleeme, mille vastutus langeb justkui kõigile, aga samal ajal mitte kellelegi, ütleb Madis Varend.
- Foto: Puumarket AS
Varendi hinnangul läheb koostöö kõige sagedamini katki siis, kui osakonnad töötavad silodes, juhinduvad omavahel vastuolus olevatest mõõdikutest ja organisatsioonis puudub ühine tahe lahendada päriselt valusaid probleeme.
Suurima praktilise muutusena tooks ta tarneahela juhtimisse parema andmestiku digitaalse vahendamise, mis aitaks vähendada administratiivkoormust ja vigade tekkimise võimalust, rääkis maikuus Pärnu tarneahelakonverentsil esinev
Madis Varend Tööstusuudistele.
Pane tähele! Madis Varend esineb 21.-22. mail toimuval
Pärnu tarneahelakonverentsil ettekandega “
Kuidas kõiki osapooli kaasates tarneahelat pidevalt parendada ja läbipaistvamaks muuta?” Täispika programmi ja pääsmed leiab
siit.
Järgneb intervjuu Madis Varendiga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehitus- ja puidusektoris mõjutavad tarneahelat korraga nii nõudluse kõikuvus, hooajalisus kui ka materjalide saadavus. Milline neist tekitab täna kõige rohkem tarbetut närvilisust ja ebaefektiivsust?
Tänane ebaefektiivsuse üks allikaid on seotud maailmas toimuva olukorraga. Tarneahelad on surve all ning on näha selge trend tooraine ja sisse ostetavate teenuste hindade tõusus ning nendega kaasnevas jaehinnasurves klientidele.
Teiselt poolt vajab kulupool head juhtimist ja teadlikke otsuseid. Ehitussektorist võib näitena tuua vahtplasti, mille üks koostisosa on toodetud naftast. Nafta hinna kõikumisel on otsene mõju selle materjali sisseostuhinnale. Teatud hinnataseme saabudes hakkab ehitusturg otsima alternatiivseid tooteid.
Tarneahelast räägitakse sageli ettevõtte sees, aga vähem sellest, kuidas ost, müük ja ladu tegelikult sama rütmi leiavad. Kus läheb teie kogemuse põhjal see koostöö kõige sagedamini katki?
Koostöö ostu, müügi ja lao vahel läheb sagedasti katki üsna lihtsatel põhjustel. Esiteks pärsib seda vastuoluliste mõõdikute järgimine. Kui iga funktsioon juhib oma eesmärki, aga tervikvaade puudub, hakkavad pinged kiiresti tekkima.
Teiseks tehakse tööd silodes, teadmata, milline mõju on eri otsustel teistele osapooltele. Kolmandaks puudub juhtrühma tasemel ühtsus või tegeletakse üksikute probleemide lahendamisega eraldi, mitte tervikpilti vaadates.
Lisaks on organisatsioonis sageli puudu motivatsioonist lahendada tegelikke ja valusaid probleeme, mille vastutus langeb justkui kõigile, aga samal ajal mitte kellelegi.
Kui peaks täna nimetama ühe muudatuse, mis aitaks ehitusmaterjalide või puidukaupade tarneahelat märgatavalt paremini juhtida, siis kas see oleks parem planeerimine, parem andmestik või ausam infovahetus partnerite vahel – ja miks?
Parema andmestiku digitaalne vahendamine. Tänasel kujul üles ehitatud andmevahetus tekitab märkimisväärse administratiivkoormuse.
Tellimuste, arvete ja toodetega seotud andmete vahetus põhjustab ebaefektiivsust ostuosakonnas, laos, raamatupidamises, administratsioonis ning nii ettevõtte sisemistele kui ka välimistele osapooltele.
Tulekul! Pärnu tarneahelakonverents 2026 “Meie riskid ja võimalused” toimub 21.-22. mail.
Tööstusettevõtetest on laval: HANZA Mechanics Narva, Orkla Eesti, Milrem Robotics, KPrint, Aurigthec Estonia, Barrus, Vok Bikes.
Peamised teemad: riskide juhtimine, tervikplaneerimne, kulude ja varude juhtimine, koostöö ettevõttes ja tarnijatega, motivatsiooni.
Täispika programmi ja
pääsmed leiad siit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kulude tegelikke seoseid mõistmata võib kergesti tekkida olukord, kus kärbitakse küll nähtavaid, kuid väikese mõjuga kulusid, samal ajal kui suured ja struktuured kulud jäävad puutumata, hoiatab Telia Eesti tarneahelajuht Anneli Liiva ühe võimaliku ohu eest tarneahelates.
Žürii otsusel ja lugejate hääletuse tulemusel pääsesid konkursi “Parim tarneahelajuht 2026” esikolmikusse Glamoxi tarneahelajuht Tuuli Tomson, Milrem Roboticsi tarneahelajuht Jani Perälä ja SmartPosti operatsioonide juht Rainer Oja.
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Tootjate, logistikafirmade ning hulgi- ja jaefirmade koostöös on peidus mitmeid efektiivsusvõimalusi, kuid mitte ükski neist ei realiseeru enne, kui turg ei konsolideeru või ahela erinevad osad ei hakka sisuliselt koostööd tegema, sõnab logistikaettevõtte Via 3L juht Urmas Uudemets.
Tarneahelate juhtimine on viimastel aastatel läbi teinud märkimisväärse muutuse. Kui varem tugines logistika suuresti käsitsi planeerimisele, ajaloolistele andmetele ja kogemuspõhistele otsustele, siis tänapäeval on tehnoloogia muutnud kogu protsessi kiiremaks, täpsemaks ja läbipaistvamaks. Digitaalsed tööriistad, reaalajas andmed ja automatiseeritud süsteemid on saanud tarneahela juhtimise lahutamatuks osaks.
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt logistika- ja laondussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.