Täna algas Riias Rail Balticu teemaline konverents, kus avaldatakse uusim Balti riike Euroopa südamega ühendava raudtee tasuvusuuringu tulemused.

- Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
- Foto: Andres Haabu
Konverentsihommikul sõnas Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson aruteluringi sisse juhatades, et Rail Balticut ei ole kindlasti võimalik valmis ehitada ilma suure rahalise abita Euroopa Liidult ja CEFilt. Kolm Balti riiki peavad tema sõnul andma endast kõik, et seda saavutada.
Minister rõhutas, et tegemist ei ole kindlasti regionaalse projektiga, vaid me peame vaatama seda alati kui üleeuroopalist, riike ühendavat taristut. Samuti leidis minister, et eestlased ei pea Tallinnat kindlasti koridori lõpp-punktiks. Ta rõhutas Muuga multimodaalse terminali vajalikkust ja olulisust kogu koridorile ja Rail Balticu projektile.
Meie ettevõtjatele toob see projekt suured Euroopa turud lähemale, tõi Simson välja ühe Rail Balticu suurima eeldatava plussi, nii et sinnajõudmine peaks muutuma kõigile lihtsamaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
TEN-T Põhjamere – Läänemere koridori koordinaator Catherine Trautmann tänas avadiskussioonis kõigi Balti riikide ministreid nende isikliku veendumuse ja usalduse eest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
24. aprillil nimetas RB Rail AS Riias ametisse Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõtte juhatuse, millesse kuuluvad Kaspars Rokens, Ignas Degutis ja Deniss Muraško.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.