Talsinki tunneli saaks ehitada viie aastaga

„Tugevasse aluskivimisse on hea maa-alust tunnelit rajada. Tehniliselt on tunneliehitus igati võimalik,“ ütles Ossi Ikävalko Geoloogia uurimiskeskusest.

Tunneli idee käis Helsingi geotehnilise osakonna juht Usko Anttikoski välja juba 1992. aastal, aga aastaid ei võetud seda tõsiselt. Nüüd, kus Tallinn ja Helsingi on sõlminud tunneli kohta eelkokkuleppe, on suhtumine muutunud. Helsingin Sanomate tehtud küsitlus näitas, et pooled linna elanikud toetavad tunneli ehitamise mõtet, teoks võiks see saada kuskil aasta 2030 paiku.

Puurimistöid tuleb teha kõvasti. Teekond on 80 kilomeetrit pikk, millest suurem osa tuleks Soome lahe alla. Puurida tuleks kolm tunnelit, kaks eri suundades liikuvatele rongidele ja üks hoolduseks.

Soome lahe alune aluskivim on suhteliselt ühtlane graniidi ja gneissi kiht. See on tugev, aga soomlastel on sellega töötamise kogemus olemas. Näiteks toob Helsingisse vett 120 kilomeetri pikkune tunnel, mis on rajatud samasugusesse kivimisse. Taoline kivimikiht jätkub kuni Tallinnani, kuigi see laskub Soome poolt vaadates järjest sügavamale ja ulatub Eesti all sügavamale kui 120 meetrit.

Loe pikemalt Äripäevast.

Autor: Äripaev