Märtsis kehtima hakanud autoveoseaduse muudatuste järgi läks karmimaks karistusmäär tegevusloata autovedajale.
Kui varem trahviti tegevusloata autovedajat 200 trahviühikuga, siis nüüd on rahatrahv kuni 300 trahviühikut, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeerumi teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist Eda Rembel Autoveoseaduse muudatusi tutvustaval Äripäeva loengul. „See on signaal turusolkijatele, kes tahavad teha vaheltkasu ilma igasuguseid nõudeid täitmata. Oleme siin karmimaks muutunud,“ ütles Rembel.
Seotud lood
Märtsist kehtima hakanud Autoveoseaduse muudatuste järgi ei ole rahvusvaheliste vedude turul tegutsemiseks enam vajalik eeltingimus, et vedaja peab olema tegutsenud kaks aastat sisevedudel.
Alates 2011. aastat on kiirelt tõusmas rahvusvahelistel vedudel kasutatavate veokite hulk. Kahe aastaga on veoautode arv rahvusvahelistel vedudel kasvanud 26%.
Eestis on 57% rahvusvaheliste vedude turul tegutsevatest autoevdajatest vaid kuni 5 veoautoga ettevõtted.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.