Alates 2011. aastat on kiirelt tõusmas rahvusvahelistel vedudel kasutatavate veokite hulk. Kahe aastaga on veoautode arv rahvusvahelistel vedudel kasvanud 26%.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist Eda Rembel tegi praegu tomuval Äripäeva loengul, mis tutvustab muudatusi autoveo seadusandluses, ülevaate veoturust. Kui 2010. aasta lõpuks oli vedajate kasustuses rahvusvahelistel vedudel 6626 veoautot, siis 2012. aasta alguseks oli autode arv kasvanud 8343 veokini. Kasvanud on ka rahvusvahelistel vedudel tegutsevate veoettevõtete arv - 2010. aasta 902 ettevõttelt 1022 ettevõtteni tänavu aasta alguseks.
Rembel tõi andmed ka tänavu aasta esimese viie kuu kohta. Aktiivsus rahvusvahelistel vedudel on endiselt kasvus. 22. maiks oli sellel alal tegutsemas 9523 veoautot ning ettevõtteid 1458. Sellise kasvu põhjuseks nimetas Rembel, et uue korra kohaselt ei väljastata enam riigisiseste vedude tegevuslubasid, vaid ainult Euroopa ühenduse tegevuslubasid, millega võib tegutseda nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel veoturul.
Seotud lood
Märtsis kehtima hakanud autoveoseaduse muudatuste järgi läks karmimaks karistusmäär tegevusloata autovedajale.
Märtsist kehtima hakanud Autoveoseaduse muudatuste järgi ei ole rahvusvaheliste vedude turul tegutsemiseks enam vajalik eeltingimus, et vedaja peab olema tegutsenud kaks aastat sisevedudel.
Eestis on 57% rahvusvaheliste vedude turul tegutsevatest autoevdajatest vaid kuni 5 veoautoga ettevõtted.
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt logistika- ja laondussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.