Alates 2011. aastat on kiirelt tõusmas rahvusvahelistel vedudel kasutatavate veokite hulk. Kahe aastaga on veoautode arv rahvusvahelistel vedudel kasvanud 26%.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist Eda Rembel tegi praegu tomuval Äripäeva loengul, mis tutvustab muudatusi autoveo seadusandluses, ülevaate veoturust. Kui 2010. aasta lõpuks oli vedajate kasustuses rahvusvahelistel vedudel 6626 veoautot, siis 2012. aasta alguseks oli autode arv kasvanud 8343 veokini. Kasvanud on ka rahvusvahelistel vedudel tegutsevate veoettevõtete arv - 2010. aasta 902 ettevõttelt 1022 ettevõtteni tänavu aasta alguseks.
Rembel tõi andmed ka tänavu aasta esimese viie kuu kohta. Aktiivsus rahvusvahelistel vedudel on endiselt kasvus. 22. maiks oli sellel alal tegutsemas 9523 veoautot ning ettevõtteid 1458. Sellise kasvu põhjuseks nimetas Rembel, et uue korra kohaselt ei väljastata enam riigisiseste vedude tegevuslubasid, vaid ainult Euroopa ühenduse tegevuslubasid, millega võib tegutseda nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel veoturul.
Seotud lood
Märtsis kehtima hakanud autoveoseaduse muudatuste järgi läks karmimaks karistusmäär tegevusloata autovedajale.
Märtsist kehtima hakanud Autoveoseaduse muudatuste järgi ei ole rahvusvaheliste vedude turul tegutsemiseks enam vajalik eeltingimus, et vedaja peab olema tegutsenud kaks aastat sisevedudel.
Eestis on 57% rahvusvaheliste vedude turul tegutsevatest autoevdajatest vaid kuni 5 veoautoga ettevõtted.
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.