Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Autoveod on väikeettevõtete pärusmaa
Eestis on 57% rahvusvaheliste vedude turul tegutsevatest autoevdajatest vaid kuni 5 veoautoga ettevõtted.
Majandus- ja kommunikastiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist Eda Rembel tõi autoveo seadusandlust tutvustaval Äripäeva loengul välja, et Eestis on tendents vähese veoautode arvuga ettevõtete suunas. Rahvusvahelisel veoturul tegutsevatest ettevõtetest oli aasta alguse seisuga 32% veofirmadest 1-2 veoautoga. 3-5 autoga vedajaid oli 25%. „Seega enamik turust on väikeettevõtted,“ nentis Rembel, sest kuni 5 autoga ettevõtteid on veoturul 57%.
6-10 veoautoga ettevõtteid oli 22%, 11-20 autoga 12%, rohkem kui 20 autoga ettevõtteid oli 9%. Rembel lisas, et eilse seisuga oli Eestis ainult kaks enam kui 100 autoga veofirmat.
Märtsist kehtima hakanud Autoveoseaduse muudatuste järgi ei ole rahvusvaheliste vedude turul tegutsemiseks enam vajalik eeltingimus, et vedaja peab olema tegutsenud kaks aastat sisevedudel.
Alates 2011. aastat on kiirelt tõusmas rahvusvahelistel vedudel kasutatavate veokite hulk. Kahe aastaga on veoautode arv rahvusvahelistel vedudel kasvanud 26%.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.