Jakunin ja Simmerman kirjutasid alla koostöökokkuleppele. Viimased tähtsamad kokkulepped raudteealal kirjutasin ma alla veel transpordiministrina, kuskil 1991 ja hiljem on neid uuendatud. Nüüd tuli üks selline kokkulepe, mis reguleerib koostööd. Sellest sõltub kõik ülejäänu: kuidas kaubavood liiguvad, kuidas tehakse koostööd, kuidas teevad koostööd nii Vene sadamad kui Eesti sadamad,"oustas ta kokkulepete olulisusele.
Näiteks, kui Soome lahe idaosa külmub kinni, siis seal kindlasti kaupade läbiveovõimsus seal väheneb. Siis tulevad takistused ja raudteejaamades avaldab see ka mõju. Teisisõnu peab nüüd toimiv raudtee võtma osa sadamavedu üle jakanaliseerima osa kaupa lääne poole,sealsetesse sadamatesse.
"Usaldusväärsus, keskkonnaohutus, üldohutus ja teised sellised küsimused on olulised meie ja Venemaa vahel. Praegu tegelikult ma nagu ei karda, et kui nüüd Ust-Luuga Sadam ehitatakse valmis või tema järgmised etapid valmis ehitatakse, et siis kaubad ei tule Eestisse, kui Eesti suudab oma teenustega olla konkurentsis hinna, kvaliteedi, usaldusväärsuse osas," tõdes Vähi rahustavalt.
Tema seletusel on Peterburi ümbruse sadamates lihtsalt käimas ümberprofileerumine: nö puhtamad kaubadkonteinerid ja muud jäävad Peterburisse ja ülejäänud, siis süsi, naftatooted ja teised suunatakse Ust-Luugasse.
Pealegi on ju Eesti sadamad länepoosletes, palju jäävabamates vetes. Näiteks kui Ust-Luuga Sadama lähistel tegutseb juba 11 jäälõhkujat, siis Eestis pole jäälõhkuja Tarmo saanud veel eriti midagi teha.