Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroliidu abi tee-ehitusel kasvab sel aasta üle 3 korra
„Kui raha on vähe peavad prioriteedid paigas olema,“ ütles maanteeameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Koit Tsefels. „Oleme siin, et teenust pakkuda ja teed sõidetavad oleks. Kõige tähtsam on igapäevane hooldetöö, mis on tehtud. Seisundi nõuded ja hooldetööde tase ei lange. Autojuhtide silmis oleme oma tööga hakkama saanud.“
Tsefelsi sõnul on teine prioriteet Euroopa raha. „Euroraha kasutamisega on probleeme olnud. Prioriteet number on Eurooast tulev raha ära kasuta, suurprojektide peale,“ lisas ta.
„Kolmas rida, mida riigieelarve võimaldab, on teekatete säilitamine, et see mis tehtud ära ei kaoks. Kui midagi üle jääb, siis viimane nimekirjas on kruusateede katete ehitus,“ loetles ta.
2008. aasta jaanuaris plaaniti teede peale kulutada üle 4 miljardi krooni. Kuid kokkuhoiuga on riigimaateede rahastamine kuivanud 3,1 mld kroonini. Mullu rahatati teid 3,3 mld krooniga. „Üks kärbe on veel tulemas, kui palju kärbitakse, ei oska öelda,“ lisas Tsefels. Spekuleeritud on 60 miljoni krooni kadumisest eelarvest, kuid see sõltub aktsiismaksu laekumisest.
Kasvanud eelarvega taheti Tsefelsi sõnul tõsta teehoiu tasemeid Tallinna ja Tartu ümbruses ja bussiliinidega teede talihoolduse taset. Siiski võrreldes mullusega langeb teehoiu raha vaid 16 mln krooni. Sel aastal hooldatakse teid 824 mln krooni eest, mullu oli suma 840 mln krooni. Esialgsete kavade kohaselt sooviti sinna panustada üle miljardi. Siiski mainis Tsefels, et kui eelarvet peab palju kärpima, siis tuleb hakata teehoiu tasemeid kärpima.
Riigimaanteede rahastamises on üle kolme korra kasvanud Euroopa abirahade osakaal. „Riigieelarvelised rahad on asendunud Euroopa rahaga. Suuremad kavandatud asjad teeme ära,“ lisas Tsefels. Esialgselt plaaniti teede ehituses kasutada 262 mln krooni Euroopa rahasid, tänaseks on see summa kasvanud 826 mln kroonini.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puust sõnul on Euroopa abirahade kasutamisel riigi omafinantseering sageli vaid 10-15% ja kohati ka 0%.
Kokku tehakse umbes 2000 km ulatuses teetöid. „Kattega teid remonditakse umbes 200 km, mis on hea tase. Pindimast töid tehakse 975 km ulatuses, see on hea, kuna tööde hinnad kukkunud, kuigi raha ei ole mullusest rohkem. Tolmuvaba katteid ehitatakse 116 km, et ära kasutada olemasolevat freesipuru, millega muidu ei ole midagi teha ja mis on keskkonnaohtlik. Kruusateid remonditakse 423 km, see ei ole vaid teepinna remont, tehakse kraavid korda ja võetakse teeservast võsa maha. Kergliiklusteid ehitatakse 17 km, mida kaks korda vähem, kui möödunud aastal, kuid kuskilt peab kokku hoidma. Sildu, viadukte ehitatakse ja remonditakse 35,“ andis peadirektori asetäitja Märt Puust ülevaate teetöödest.
Lisaks on algatatud planeeringuid, et kavandatavatele teedele trasside leidmine. „Suuremad on Tallinn-Narva maanteel Jõhvi Narva lõigu teemaplaneering. Tallinn-Pärnu maantee ja Tallinn-Tartu maanteel alates Mäost 4realise trassi leidmine,“ lisas ta.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele