Autor: Mariliis Pinn • 29. aprill 2009

Euroliidu abi tee-ehitusel kasvab sel aasta üle 3 korra

Riigimaanteede rahastamises on algselt planeeritust kolme korda suuremaks kasvanud Euroopa abirahade osakaal 262 miljonilt 826 miljonini. Mullu kasutati Euroopa Liidu abi teede ehitamisel 254 mln krooni jagu.

„Kui raha on vähe peavad prioriteedid paigas olema,“ ütles maanteeameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes  Koit Tsefels. „Oleme siin, et teenust pakkuda ja teed sõidetavad oleks. Kõige tähtsam on igapäevane hooldetöö, mis on tehtud.  Seisundi nõuded ja hooldetööde tase ei lange. Autojuhtide silmis oleme oma tööga hakkama saanud.“

Tsefelsi sõnul on teine prioriteet Euroopa raha. „Euroraha kasutamisega on probleeme olnud. Prioriteet number on Eurooast tulev raha ära kasuta, suurprojektide peale,“ lisas ta.

„Kolmas rida, mida riigieelarve võimaldab, on teekatete säilitamine, et see mis tehtud ära ei kaoks. Kui midagi üle jääb, siis viimane nimekirjas on kruusateede katete ehitus,“ loetles ta.

2008. aasta jaanuaris plaaniti teede peale kulutada üle 4 miljardi krooni. Kuid kokkuhoiuga on riigimaateede rahastamine kuivanud 3,1 mld kroonini. Mullu rahatati teid 3,3 mld krooniga. „Üks kärbe on veel tulemas, kui palju kärbitakse, ei oska öelda,“ lisas Tsefels. Spekuleeritud on 60 miljoni krooni kadumisest eelarvest, kuid see sõltub aktsiismaksu laekumisest.

Kasvanud eelarvega taheti Tsefelsi sõnul tõsta teehoiu tasemeid Tallinna ja Tartu ümbruses ja bussiliinidega teede talihoolduse taset. Siiski võrreldes mullusega langeb teehoiu raha vaid 16 mln krooni. Sel aastal hooldatakse teid 824 mln krooni eest, mullu oli suma 840 mln krooni. Esialgsete kavade kohaselt sooviti sinna panustada üle miljardi. Siiski mainis Tsefels, et kui eelarvet peab palju kärpima, siis tuleb hakata teehoiu tasemeid kärpima.

 

Riigimaanteede rahastamises on üle kolme korra kasvanud Euroopa abirahade osakaal. „Riigieelarvelised rahad on asendunud Euroopa rahaga. Suuremad kavandatud asjad teeme ära,“ lisas Tsefels.  Esialgselt plaaniti teede ehituses kasutada 262 mln krooni Euroopa rahasid, tänaseks on see summa kasvanud 826 mln kroonini. 

Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puust sõnul on Euroopa abirahade kasutamisel riigi omafinantseering sageli vaid 10-15% ja kohati ka 0%. 

Kokku tehakse umbes 2000 km ulatuses teetöid. „Kattega teid remonditakse umbes 200 km, mis on hea tase. Pindimast töid tehakse 975 km ulatuses, see on hea, kuna tööde hinnad kukkunud, kuigi raha ei ole mullusest rohkem. Tolmuvaba katteid ehitatakse 116 km, et ära kasutada olemasolevat freesipuru, millega muidu ei ole midagi teha ja mis on keskkonnaohtlik. Kruusateid remonditakse 423 km, see ei ole vaid teepinna remont, tehakse kraavid korda ja võetakse teeservast võsa maha. Kergliiklusteid ehitatakse 17 km, mida kaks korda vähem, kui möödunud aastal, kuid kuskilt peab kokku hoidma. Sildu, viadukte ehitatakse ja remonditakse 35,“ andis peadirektori asetäitja Märt Puust ülevaate teetöödest.

Lisaks on algatatud planeeringuid, et kavandatavatele teedele trasside leidmine. „Suuremad on Tallinn-Narva maanteel Jõhvi Narva lõigu teemaplaneering. Tallinn-Pärnu maantee ja Tallinn-Tartu maanteel alates Mäost 4realise trassi leidmine,“ lisas ta.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077