Eesti ühistranspordireformist räägiti veel mõni aasta tagasi kui olulisest poliitilisest prioriteedist, kuid sisuliste muutusteni pole jõutud, tõdes Eesti Maanteetranspordi Liidu tegevjuht Kersten Kattai saates „Logistikauudised eetris“.

- Maanteetranspordi Liidu tegevjuht Kersten Kattai.
- Foto: Tõnu Tramm
Kattai sõnul alustab sektor endiselt igat aastat teadmisega, et olemasoleva liinivõrgu hoidmiseks ei pruugi raha aasta lõpuni jätkuda.
„Me maadleme ikka selle ühistranspordi rahastamisega. Alustame igat aastat sellega, et aasta lõpuni raha ei jagu ja siis aasta aega ajame seda taga nii vedajad, ametnikud kui ühistranspordikorraldajad,“ ütles Kattai.
Tema hinnangul on ühistranspordi probleemid tänaseks põhjalikult läbi arutatud, kuid puudu on otsustusjulgusest ja kestlikust rahastusmudelist. Kattai sõnul vajaks ühistranspordi korraldus senisest rohkem ekspertide juhtimist ja vähem poliitilist sekkumist detailidesse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teisisõnu, poliitilisel tasandil tuleks kokku leppida suured suunad ja rahastus, kuid liinivõrgu, piletisüsteemi ja teenuse korralduse praktilised lahendused võiksid jääda valdkonna ekspertidele.
Ühe võimalusena näeb ta senisest paindlikumat avaliku ja erasektori koostööd. Näiteks linnadevahelistel liinidel, mis puhtalt turutingimustel ära ei tasu, võiks piletitulu jääda vedajale ning riik kompenseeriks ainult puudujääva osa.
Kattai hinnangul aitaks see vähendada riigi kulu ja annaks ettevõtjatele suurema motivatsiooni reisijate arvu kasvatada.
Bussifirmade käibekasv ei tähenda kasvavat edu
Saates tuli jutuks ka 1. septembril ilmunud Infopanga bussiettevõtete aastaraport, mis näitas sektori tugevat käibekasvu 2025. aastal. Kattai sõnul ei tähenda see aga automaatselt sektori kiiret kasvu, sest oluline osa suuremast käibest tuleb sisendhindade tõusust.
Eriti terav on bussijuhtide järelkasvu probleem, mistõttu peab sektor palku tõstma. „Kui küsida, mis on bussisektori number üks probleem viie aasta vaates ja sealt edasi, siis see on bussijuhtide järelkasvu probleem,“ ütles Kattai.
Mõne nädala pärast toimuva Kriisikindluse konverentsi kontekstis arutleti saates ka selle üle, miks Eesti riik maanteetranspordi sektorit julgeoleku seisukohast alahindab ja miks meil võrreldes naaberriikidega ettevõtete tahet kasvatada oma kriisikindlust üüratute arvetega maha murtakse.
Saatejuht on Logistikuudiste toimetaja
Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni
Laomaailm.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Logistika digitaliseerimisel ei ole ettevõtete peamine küsimus enam see, kas tehnoloogiat kasutada, vaid kuidas teha seda nii, et investeering looks mõõdetavat ärilist kasu. Valest otsast alustamine võib kaasa tuua pigem kahju, tõdeti augustikuu raadiosaates „Logistikauudised eetris“.
Ajal, mil transpordisektor vajab üle kogu Euroopa kiiret järelkasvu, kodumaiste juhtide reservi ja paremat kriisivalmidust, tõmbab Eesti riik veoauto- ja bussijuhtide kutseõpet veelgi rohkem koomale. „Viimased 21 bussi- ja 24 veokijuhti lõpetavad sel kevadel, rohkem enam pooleaastase kutseõppega juhte peale ei tule,“ tunnistas Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus saates „Logistikauudised eetris“.
„Eesti ühistranspordikorraldus vajab pärast keskerakonna korraldatud „tasuta“ transpordi fopaad täielikku restarti ja praegu plaanitav reform on pigem süsteemiuuendus, mis ei muuda mitte midagi seni, kuni ühistranspordi üle otsustamine on poliitikute kätes.“ Selline oli läinud nädalal toimunud konverentsi „Transport ja liikuvus 2026“ lühikokkuvõte ja sama tõdeti ka värskes „Logistikauudised eetris“ raadiosaates.
Rail Baltica valmimine ei tähenda pelgalt uue raudteetrassi ehitamist, vaid ka uue piiriülese opereerimismudeli käivitamist. Rail Baltic Estonia raudtee opereerimise ja ohutuse üksuse juht Heigo Saare sõnul on see vähemalt sama suur väljakutse, kuna kogu Euroopa raudtee juhtimissüsteem vajab uuendamist.
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees