Logistika digitaliseerimisel ei ole ettevõtete peamine küsimus enam see, kas tehnoloogiat kasutada, vaid kuidas teha seda nii, et investeering looks mõõdetavat ärilist kasu. Valest otsast alustamine võib kaasa tuua pigem kahju, tõdeti augustikuu raadiosaates „Logistikauudised eetris“.

- IDsys OÜ tegevjuht Anton Mesila, Lean Digital kommertsjuht ja partner Aleksandr Miina ning SmartPosti laologistika direktor Raivo Roolaid Laoseis 2026 konverentsi aruteluringis.
- Foto: Raul Mee
Eesti ettevõtete teadlikkus digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalustest on kasvanud, kuid lahenduste praktiline rakendamine on endiselt tagasihoidlik. Ettevõtted teavad üha paremini, milliseid tehnoloogiaid turul pakutakse, kuid sageli puudub vastus küsimusele, kuidas neid oma protsessides õigesti kasutada, tõdeti „Logistikauudised eetris“ lavajuttude erisaate aruteluringis, milles osalesid Lean Digital kommertsjuht ja partner
Aleksandr Miina ning
IDsys OÜ tegevjuht
Anton Mesila.
Eduka digitaliseerimise eeldus on selge eesmärk, korrastatud protsessid ja juhtkonna valmisolek muutust vedada. Samuti ei tohiks digitaliseerimist käsitleda eraldiseisva IT-projektina, sest pigem on tegemist juhtimisülesandega, mis peab lähtuma ettevõtte äristrateegiast.
Enne tehnoloogia valikut tuleb kaardistada probleemid
Üks sagedasemaid vigu on lahenduse valimine enne seda, kui ettevõte on kaardistanud oma tegeliku vajaduse. Näiteks võib ettevõte otsustada võtta kasutusele laorobotid, RFID-tehnoloogia või uue laohaldustarkvara, kuid samal ajal pole selge, millist probleemi investeeringuga üldse lahendatakse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ekspertide sõnul peaks esimene samm olema protsesside eelanalüüs. Ettevõttel tuleb välja selgitada, kuidas kaup ja info praegu liiguvad, kus tekivad viivitused ja vead ning millised tegevused nõuavad kõige rohkem käsitööd. Alles seejärel saab hinnata, kas probleem vajab uut tarkvara, süsteemide liidestamist, automatiseerimist või hoopis töökorralduse muutmist.
Arutelus kõlas hoiatus, et korrastamata protsessi digitaliseerimine ei lahenda probleemi. Vastupidi – ettevõte võib saada tulemuseks automatiseeritud kaose, kus vead ja kulud tekivad senisest kiiremini.
Eksperdid soovitasid alustada väikeste pilootprojektidega. Näiteks võib robotiseerimist esmalt katsetada ühes laoosas või ühe kindla tooterühmaga. See võimaldab hinnata tegelikku kasu, tuvastada tehnilised probleemid ja koguda kogemust enne suurema investeeringu tegemist.
Aruteluringi juhtis
SmartPosti laologistika direktor
Raivo Roolaid, „Logistikauudised eetris“ saate toob kuulajateni
Laomaailm.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Laonduses ei pea ootama suurt robotrevolutsiooni, palju suurem võit võib tulla sellest, kui vaadata värske pilguga üle kohad, kus inimene teeb endiselt masinale sobivat tööd. Tehnoloogia areneb kiiresti ja eilne kallis lahendus võib täna olla juba mõistlik töövahend, tõdeti saates „Logistikauudised eetris“.
Ajal, mil transpordisektor vajab üle kogu Euroopa kiiret järelkasvu, kodumaiste juhtide reservi ja paremat kriisivalmidust, tõmbab Eesti riik veoauto- ja bussijuhtide kutseõpet veelgi rohkem koomale. „Viimased 21 bussi- ja 24 veokijuhti lõpetavad sel kevadel, rohkem enam pooleaastase kutseõppega juhte peale ei tule,“ tunnistas Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus saates „Logistikauudised eetris“.
„Ma näen, et Paldiski Põhjasadama omanikel ei ole erilist huvi sinna investeerida ja tõenäoliselt toimub seal mingil hetkel omanikuvahetus. Probleem on aga selles, et kellelegi pole seda sadamat vaja. Ka meile mitte,“ tunnistas Paldiski Lõunasadama omanikfirma AS Tallinna Sadam juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman.
Logistikafirmade roll ei piirdu enam üksnes kaupade vedamise, ladustamise ja pakiautomaati toimetamisega. Üha enam liigub sektor sinna, kus tuleb hallata ka toodete tagastusi, parandamist, uuesti kasutusse suunamist ja lõpuks ka vastutustundlikku utiliseerimist. Ehk logistikafirmad muutuvad omamoodi taaskasutuskeskusteks, leiab SmartPosti laologistika direktor Raivo Roolaid.
Konkurss kestab 26. juulini