Margus Vihman: Paldiski Põhjasadama häda on see, et seda pole kellelegi vaja
„Ma näen, et Paldiski Põhjasadama omanikel ei ole erilist huvi sinna investeerida ja tõenäoliselt toimub seal mingil hetkel omanikuvahetus. Probleem on aga selles, et kellelegi pole seda sadamat vaja. Ka meile mitte,“ tunnistas Paldiski Lõunasadama omanikfirma AS Tallinna Sadam juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman.
AS Tallinna Sadam on talle kuuluvas Paldiski Lõunasadamas tegemas väga suuri investeeringuid ning küsimusele, kuidas saadakse läbi kõrvalasuva konkurendi, ehk Paldiski Põhjasadamaga, vastas Margus Vihman otsekoheselt: „Me ei pea neid ausalt öeldes eriliseks konkurendiks.“
Põhjusena toob Vihman välja tõsiasja, et põhjasadam on kunagi ehitatud transiidisadamaks ja peamiselt naftasadamaks. „Ta ei ole erinevatel põhjustel saanud seda tööd mitte kunagi täies mahus teha. Täna nad teevad küll pool miljonit tonni kaupa aastas, mis tundub täitsa suur number, aga tegelikult on seal taga üksainus laevaliin mis käib siis Rootsi ja Paldiski vahet,“ rääkis Vihman saates „Logistikauudised eetris.“
„Ma näen, et omanikel ei ole seal huvi väga investeerida ja neil ei paista olevat ka sellist pikka perspektiivi. Tõenäoliselt saab seal olema mingil hetkel omanikuvahetus. Probleem on aga selles, et kellelegi ei ole tegelikult seda sadamat vaja. Meil ka mitte. Oleme teinud suuri investeeringud lõunasadamasse ja täna küll ei pea me mingit plaani selle omandamiseks või isegi mingiks koostööks,“ tunnistas Vihman, kelle sõnul käitleb Paldiski Lõunasadam üle kahe miljoni tonni kaupa aastas ja seal peatuvad strateegilised laevaliinid, mis ühendavad Paldiskit kõikide suurte Euroopa sadamatega.
Lisaks on lõunasadamas käimas mitmed uued ja suured arendused ning isegi kui kunagi peaks transiidiäri imekombel taastuma, siis seni kuni pole välja ehitatud ringraudteed, ei oleks naftasaaduste vedu läbi Tallinna kesklinna nii ehk naa kuigi jätkusuutlik tegevus.
„Küll aga olen seisukohal, et Paldiski ringraudtee väljaehitamisega tuleb edasi tegelda. Kasvõi selleks, et ühendada Paldiski sadamad tulevase Rail Balticaga, mis oleks selge eelis Eestis majandusele. Läti sadamatel pole lähitulevikus mingit lootustki end Rail Balticaga ära linkida ja Leedu Klaipeda arengu peamiseks piduriks on saanud totaalne territooriumi nappus,“ lausus Vihman.
Millised on Baltimaade suurima sadamaettevõtte täpsemad plaanid Paldiskis, Muugal, Vanasadamas ja Saaremaal, sellest saates pikemalt räägitaksegi. Saatekülalist küsitleb logistikauudised.ee toimetaja Tõnu Tramm, „Logistikauudised eetris“ saate toob kuulajateni Digimeerik.ee.
Seotud lood
Selveri plaanist luua oma logistikakeskus on Eestis räägitud juba üle 15 aasta. 2023. aasta septembris loodi selleks aga eraldi ettevõte NG Logistics ning poolteist aastat hiljem on keskus püsti, ligi 140 uut inimest tööle värvatud ning välja õpetatud. Kuidas uut logistikakeskust „nullist sajani“ käima lükata, rääkis „Logistikauudised eetris“ saates ettevõtte tegevjuht Mario Kõiv.
„Meie mõte on need lahendused, mille oleme Eesti turule ehitanud, nö ära pakendada ja minna nendega riikidesse, kus hetkel ei ole veel pakiautomaatide taristut välja ehitatud,“ tunnistas Omniva vastne juhatuse esimees Martti Kuldma saates „Logistikauudised eetris“. Selle mõttega on käidud maad kuulamas juba näiteks Moldovas ja Armeenias.
E-kaubanduse alustava ettevõtjate jaoks on esmatähtis lahendada kaks suurt küsimust: kuidas muuta makseprotsess võimalikult mugavaks ja kuidas tagada kiire ning sujuv tarne. Millised on parimad lahendused nullist alustavale ettevõttele ja sellele, kelle garaaž on juba kaupade alla mattumas ning jaks ise kõike menetleda on raugemas?
„Me räägime umbes kümnest miljardist A4 leheküljest aastas, ehk 50 miljonist dokumendist päevas. See võrdub umbes ühe kümnendikuga kogu Eesti metsade raiemahust,“ tõi Digilogistika Keskuse värske projektijuht Kalev Reiljan ilmeka näite, miks on vaja kiiremas korras ellu viia eFTI projekt, mis muudaks Euroopa Liidu kaubaveod paberivabaks.
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
2
3
Viimased uudised
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
Konverentsid
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Euroopa logistikafirmad on muutunud kuumaks kaubaks, juulis juba 14 ülevõtmist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele