„Me räägime umbes kümnest miljardist A4 leheküljest aastas, ehk 50 miljonist dokumendist päevas. See võrdub umbes ühe kümnendikuga kogu Eesti metsade raiemahust,“ tõi Digilogistika Keskuse värske projektijuht Kalev Reiljan ilmeka näite, miks on vaja kiiremas korras ellu viia eFTI projekt, mis muudaks Euroopa Liidu kaubaveod paberivabaks.

- MyDello kaasasutaja Magnus Lepasalu ja Digilogistika keskuse projektijuht Kalev Reiljan saate “Logistikauudised eetris” salvestusel. Foto: Tõnu Tramm
„Digitaliseerimise ja automatiseerimise mõttes oleme me muudest sektoritest tükk maad maha jäänud. Aga rõõm on tõdeda, et teatud muutused on toimumas ja üsna aktiivselt, ehk täna võib juba öelda, et digitaliseerimine on jõudnud ka logistikasektorisse,“ lausus Eesti tuntuima digilogistika platvormi kaasasutaja Magnus Lepasalu saates „Logistikauudised eetris“.
„Meie suurem visioon on, et ühel heal päeval hakkavad kõik kaubad liikuma täisautomaatselt, aga sinna on veel väga pikk maa minna. Paratamatult on logistika keeruline valdkond, kus on väga palju erinevaid osapooli alates teenusepakkujatest, ekspedeerijatest, regulaatoritest ja riikidest, kes tahavad seda kõike kontrollida. Ja kõik need osapooled töötavad erinevatel andmeplatvormidel ja need andmed ei ole standardiseeritud. See teebki üldise digitaliseerimise sektoriüleselt väga keeruliseks,“ lisas Lepasalu.
Sama tõdes ka teine saatekülaline, Digilogistika Keskuse värske projektijuht Kalev Reiljan. Tema sõnul on logistikasektori tehnoloogilisest mahajäämusest ammu aru saanud ka Euroopa komisjon, mistõttu tuldigi juba mitu aastat tagasi välja eFTI regulatsiooniga, mis inglise keeles tähendab „Electronic Freight Transport Information.
„Selle regulatsiooniga luuakse võimekus Euroopa riikide vahel andmeid vahetada ja luuakse nii-öelda ühtne andmestandard, mille alusel seda teha. Räägime siis ütleme näiteks CMR-ist või mõnest muust logistika ja transpordi valdkonna dokumendist,“ lausus Reiljan, kelle sõnul saavad sellest süsteemist kasu kõik tarneahela lülid, alates tootjast kuni veokijuhini välja.
„Kui me räägime näiteks veokijuhist, siis täna peab ta Eestist väljapoole sõites kaasa võtma suure paki paberit, kus on info veetava kauba kohta. Paari-kolme aasta perspektiivis tal ei ole seda aga vaja enam teha. Näiteks Poola politsei saab siis juba veoki numbri järgi kontrollida, mis kaubaga on tegemist, mis lepingud, mis dokumendid selle kaubaga kaasnevad ja tal ei ole vaja isegi seda veokit enam kinni pidada. Täna võtab ühe veoki kontrollimine keskmiselt 20-30 minutit: kauba kontroll, dokumentide kontroll jne,“ ütles Reiljan.
TASUB TEADA!
eFTI projektist ja selle vajalikkusest transpordisektorile räägitakse põhjalikumalt 29. jaanuaril toimuval Autovedajate Aastakonverentsil!
„Ehk siis ühtepidi me säästame aega, aga ka väga palju loodust, kuna meil ei ole vaja enam paberit välja trükkida. Tänane paberi osakaal, mis logistika ja transpordi valdkonnas liigub, on täiesti ehmatav. Me räägime umbes kümnest miljardist A4 leheküljest aastas kogu Euroopa liidus, ehk 50 miljonist dokumendist iga päev. See võrdub umbes ühe kümnendikuga kogu Eesti metsade raiemahust.“
Sellest tekib tema sõnul ka väga palju prahti, sest need dokumendid visatakse pärast transporti minema, kuna neid säilitada otseselt pole vaja. Nad on digitaalselt ettevõtete süsteemides juba olemas.
„Kui me räägime kolme kuni viie aasta perspektiivis, siis kogu see süsteem võiks olla juba täiesti paberivaba. See vähendaks ettevõtete jaoks kulusid ja oleks hea ka keskkonnale, rääkimata logistikat ja transporti kontrollivate ametnike töökoormusest,“ ütles Reiljan.
Lisaks räägiti saates logistikasektori hetkeseisust tervikuna, erinevatest väljakutsetest alanud aastal, erinevatest turvohtudest ja paljust muust.
Saatekülalisi küsitles Logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saate tõi kuulajateni
Digimeerik.ee
10 miljardit A4 paberit aastas. Logistikale kulub kümnendik Eesti raiemahust
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Logistikauudised eetris“ aastalõpusaade on traditsiooniliselt lavajuttude päralt ning seekord pakume kuulamiseks debatti teemal: millised on Eesti võimalused väljuda logistilisest tupikust, kus me paratamatult oma geograafilise asukoha ja idanaabri tegevuse tõttu täna asume?
Alates uuest aastast peavad olema kõik rahvusvahelisi vedusid tegevad veokid ja bussid olema varustatud uute nutikate sõidumeerikutega. Kui Eestis jääb õigeks ajaks välja vahetamata pigem tühine arv meerikuid, siis suurtes riikides ähvardab see saada tõsiseks probleemiks ja hirmud Euroopa tarneahelahäirete ees on asjakohased.
„Arvestades tõsiasja, et Ida-Lääne transiit on idanaabri tegevuse tõttu läbi ja ka Põhja-Lõuna transiiti enne Rail Baltica valmimist veel ei ole, siis tänase seisuga elame kõige negatiivsemas stsenaariumis neljast, mille 10 aastat tagasi koostasime, ehk logistilises tupikus,“ nentis DB Schenkeri Põhja- ja Ida-Euroopa ärijuht Janeks Saareoks.
„Maanteetransporti kui vaieldamatult suurima käibega transpordisektorit ja majanduse vereringet üritatakse Eestis surnuks maksustada ning samamoodi jätkates toimib see tulevikus vaid tänu lõunanaabrite juurest sisse voolavale „doonorverele,“ lausus Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juhatuse liige Herkki Kitsing saates „Logistikauudised eetris“.
Detsembris 2024 taasavati pidulikult Pariisi Notre-Dame’i katedraal, kuhu jõudis kingitusena ka Estonia klaver. Klaveri kinkisid katedraalile Eesti ettevõtjad ning õrna, ent samas üle poole tonni kaaluva pilli keeruka transpordi Prantsusmaale organiseeris heategevusena DSV Estonia.