Eesti Tööandjate Keskliidu kestliku ettevõtluse valdkonnajuht Kati Rostfeldt.
Foto: Eesti Tööandjate Keskliit
„Ettevõtjad toetavad kestlikku tegutsemist, aga kliimaseadus peaks kaitsma ka investeerimiskliimat. Seda praegune eelnõu ei tee – oleme pigem aasta kaotanud,“ ütles keskliidu kestliku ettevõtluse valdkonnajuht Kati Rostfeldt.
“Kliimakindla majanduse seaduse koostamine on üks suurimaid kaasamisprotsesse Eesti ajaloos,” seisab uhke lause kliimaministeeriumi lehel. Need, kes olid kaasatud, pole selle väitega sugugi nõus.
Vaatamata majanduslangusele kasvab nii kütuste tarbimine kui ka transpordisektori heide märgatavalt. Sellise kliimaseadusega me 2030. aasta eesmärke ei täida, kirjutab Neste Eesti juhatuse liige Ülle Tamme.
„Kliimaseaduse mõte on see, et pidada aus ja avameelne debatt parlamendi tasemel sellest, kuidas me erinevaid majandusvaldkondi juhime ja toimetame,“ rääkis värske kliimaminister Kristen Michal kolmapäeval toimunud kütuseturu aastakonverentsil.
Kliimakindla majanduse seadus saadeti avalikule kooskõlastusringile. Kliimaminister Yoko Alendri sõnul annab seadus ettevõtetele rohkem selgust ja motiveerib olema rohelisem. Energeetika järel protsentuaalselt teist panust oodatakse transpordisektorilt ja ettevõtete “nügimiseks” rohelisemaks on võimalik kasutada erinevaid “hoobasid.”
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.