Kattai: riik loodab kriisis liiga palju sellele, et „küll me kuidagi hakkama saame“
Eesti transpordisektori kriisivalmiduses on liiga palju lahtisi otsi ning vedajad ja bussifirmad on praktilisest planeerimisest suuresti kõrvale jäänud, ütles Eesti Maanteetranspordi Liidu tegevjuht Kersten Kattai. Tema sõnul puudub selgus, kuidas tagatakse kriisis kaupade liikumine või ulatuslik evakuatsioon olukorras, kus riigil endal vajalikku veovõimekust ei ole.
Loe AI kokkuvõtet
Eesti Maanteetranspordi Liidu juht Kersten Kattai hoiatab, et riigi transpordikriiside valmisolek on puudulik: puuduvad konkreetsed kokkulepped, kuidas tagada kriisis kaupade vedu ja inimeste evakuatsioon, kuigi riigil endal veovõimekust napib. Tema sõnul on vedajad ja bussifirmad praktilisest planeerimisest kõrvale jäänud. Kattai toob esile ka energiajulgeoleku probleemid: näiteks küsiti Haanpaalt elektritaristu liitumiseks 6,6 miljonit eurot.
Eesti Maanteetranspordi Liidu tegevjuhi Kersten Kattai hinnangul on transpordi rollist kriisides küll räägitud, kuid konkreetsed kokkulepped ettevõtjatega on seni tegemata.
„Kui kütust ei ole saada, kuidas kaubad siis liiguvad, või kui on vaja korraldada ulatuslikku evakuatsiooni, näiteks Eesti idaosadest inimesed lääneosadesse viia? Üks mu tuttav kaitseväelane tegi küll nalja, et Eestimaa on nii väike, et küll kõik jalutavad, aga kui ikka kiiresti on vaja tegutseda, siis riiklikku bussiparki kui sellist meil ju ei ole,“ nentis Kattai.
Vedajad on kriisiplaanidest väljas
Maanteetranspordi Liit on Kattai sõnul seda teemat tõstatanud erinevatel kohtumistel kriisireguleerijate ja otsustajatega. Seni on vastuseks kõlanud, et iga kriis on erinev ning konkreetne lahendus leitakse siis, kui olukord käes. „Kui see on riigi ainus kriisiplaan, eks siis nii on,“ märkis Kattai.
Tema sõnul on probleem selles, et vedajad ja bussifirmad on täna praktilisel tasandil nendest teemadest väljas ja üsna üksi jäetud. “Tõsi, septembri keskel tuleb regionaalministeeriumis nendel samadel teemadel üks laiem arutelu, kuhu on ka auto- ja bussivedajad kaasatud. Eks siis võib-olla kuuleb täpsemalt, et kas selles plaanis on midagi muutumas või mitte,“ lausus Kattai.
Mõneti on tema sõnul mõistetav, et neil teemadel räägitakse üldiselt, sest me ei tea ju täpselt, mis kriis täpselt meid järgmisena ees ootab. „Aga ilmselgelt me alahindame seda teemat. Olgu see kaupade või inimeste vedu, see peab alati toimima. On lihtsalt eeldus, et ega bussid ja veoautod kuskile ära ei kao, küll me neid siis ikka kuidagi kasutada saame.“
TASUB TEADA!
Eesti riigi valmisolek erinevateks kriisideks võetakse luubi alla 22. septembril Tallinnas Energia avastuskeskuses toimuval Kriisikindluse konverentsil.
Laval on:
Endine Eesti rahandusminister ning pikaajaline Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi;
Eesti üks tunnustatumaid pääste- ja kriisireguleerimise eksperte Mati Raidma;
Kommunikatsiooni- ja julgeolekuekspert Ilmar Raag;
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts;
Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori;
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kriisijuht Toomas Unt;
Alexela juhatuse esimees Marti Hääl;
Elisa Eesti tegevjuht ja juhatuse esimees Andrus Hiiepuu;
Eesti Varude Keskuse juhatuse liige Priit Ploompuu;
Lean Digital kommertsjuht ja partner Aleksandr Miina;
Operaili juhatuse liige ja tegevjuht Andres Uusoja;
ACE Logistics Groupi tegevjuht Andres Matkur jmt.
Konverentsi juhib füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu.
Tutvu programmiga ja pane end kirja SIIN!
Soodushind kehtib kuni 14. septembrini
Oluline osa kriisikindluse tagamisel on ETOd ehk elutähtsa teenuse osutajad. Neid on vedajate seas aga väga vähe ning see ei ole ka väga avalik info.
„Ma olen seda teemat oma liikmetega arutanud ja tõdenud, et ega tegelikult ettevõtjad pole ka ise sellest staatusest väga huvitatud. Sellega kaasnev bürokraatia ja erinevad kulutused on päris suured. Ja nii palju kui mina olen aru saanud, siis need vähesed ETOd on ka küllaltki üksi jäetud. On rida nõudeid, mida tuleb täita, aga neid ei kompenseeri mitte keegi,“ tõdes Kattai.
Energiajulgeolek põrkub võrguvõimsuse vastu
Teine suur kriisikindluse kitsaskoht on Kattai sõnul energiajulgeolek. Ettevõtetelt oodatakse investeeringuid päikesepaneelidesse, elektriveokitesse ja laadimistaristusse ning praegune Hormuzi kriis koos diislikütuse hüppelise kasvuga, on selle teema muutnud veelgi aktuaalsemaks.
„Piisab aga kui mõni edumeelsem ettevõte sellele ainuüksi mõtlema hakkab, lajatatakse riigile kuuluva energiaettevõtte poolt täiesti pöörane kirves selga. Ehe näide on Haanpaa, kellelt ainuüksi liitumislepingu, sellega kaasnevate erinevate toimingutasude ning võimalike lisatööde eest küsiti kokku 6,6 miljonit eurot. See oli nö „hind alates, ilma käibemaksuta“. Mis elektrifitseerimisest ja julgeolekust me siin räägime,“ nentis Kattai.
Probleem puudutab tema sõnul ka Euroopa Liidu toel kavandatavaid raskeveokite laadimisjaamu suuremate transpordikoridoride äärde. „Pannakse lihtsalt teatud kilomeetrite tagant kaardile täpid maha ja kedagi ei huvita, kas see asub keset põldu või asula servas. Sinna põllule on vaja vedada aga meeletu võimsusega kaablid. Kes selle kõik kinni maksab?“
Kattai sõnul on ka Tallinna linn avalikult välja öelnud, et võime ju teha suuri ühistranspordi elektrifitseerimise plaane, aga kui selliseid praktilisi küsimusi nagu piisava elektrivõimsuse tagamine
Seotud lood
Eesti ühistranspordireformist räägiti veel mõni aasta tagasi kui olulisest poliitilisest prioriteedist, kuid sisuliste muutusteni pole jõutud, tõdes Eesti Maanteetranspordi Liidu tegevjuht Kersten Kattai saates „Logistikauudised eetris“.
Uues nõukogus on kolm uut liiget
Maanteetranspordi teenuseid pakkuvaid ettevõtteid koondav Autoettevõtete Liit võtab uueks nimeks Eesti Maanteetranspordi Liit ja läheb üle uuele juhtimismudelile, et esindada senisest ühtsemalt kauba-, sõitjate-, takso- ja puisteainete veo ettevõtteid.
„OSKA raport näitab, et koolitatud bussi- ja veokijuhte on Eestis piisavalt, ent nad ei jõua ametisse või ei püsi seal. Sestap tuleb tähelepanu pöörata töötingimustele, palgale, töökorraldusele, sektori atraktiivsusele ja paindlikumatele koolitusteedele,“ kommenteeris logistikauudistele Haridus ja Teadusministeeriumi riigikoolide osakonna vanemnõunik Alo Savi ministeeriumi otsust lõpetada kutsekoolides veoki- ja bussijuhtide kuuekuulise õppe riiklik tellimus.
Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks hädaolukorra seaduse muudatused, millega laiendatakse Päästeameti õigusi elanikkonnakaitsel ja palju muud. Milliseid muudatusi toob see kaasa logistikasektori seisukohast, räägib seadusemuudatuse peamine eestvedaja Mati Raidma 9. oktoobril toimuval Kriisilogistika päeval.
Eesti transpordi-, logistika- ja kütusesektori organisatsioonid esitasid peaminister Kristen Michalile ühispöördumise, milles toonitatakse, et diislikütuse aktsiis tuleb ajutiselt viia EL-i miinimumtasemele nii nagu seda teevad meie naaberriigid. “Vastasel juhul astume taas sama reha otsa kui aastatel 2016-2018, mil suur osa kütuseaktsiisist Läti eelarvesse voolas.”
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
4
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Viimased uudised
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Konverentsid
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele