Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks hädaolukorra seaduse muudatused, millega laiendatakse Päästeameti õigusi elanikkonnakaitsel ja palju muud. Milliseid muudatusi toob see kaasa logistikasektori seisukohast, räägib seadusemuudatuse peamine eestvedaja Mati Raidma 9. oktoobril toimuval Kriisilogistika päeval.

- Riigikogu liige Mati Raidma.
- Foto: Riigikogu
Mati Raidma sõnul on need sammud vajalikud ühiskonna kriisivalmiduse tõstmiseks ja laiapindse riigikaitse sisustamiseks.
“Oleme mitu aastat rääkinud vajadusest arendada kiirendatud tempos välja elanikkonnakaitse. Ühiskonna ootus on selge ja tugev. Käesoleva seaduse vastu võtmisega andsime selleks seadusandliku ruumi ja aluse,” ütles Raidma.
Parlamendis eelnõu kolmandal lugemisel peetud kõnes märkis riigikaitsekomisjoni kuuluv Raidma, et elanikkonnakaitse hõlmab riigi ja ühiskonna tegevusi, mis tagavad inimeste valmisoleku kriisiolukorra ajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisiolukordadest tulenevate ohtude eest ja abistavad nende tagajärgedega toimetulemisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
TASUB TEADA!
Mati Raidma räägib uuest seadusemuudatusest pikemalt 9. oktoobril toimuval „Kriisilogistika päeval“ alapealkirjaga „Julgeolek algab logistikast!“
Lisaks esinevad ettekannetega:
Tarmo Miilits, Siseministeeriumi kantsler
Kristel Siiman, Kliimaministeeriumi kriisijuhtimise ja infoturbe osakonna juhataja
Tiaana Kalda, Riigi Kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonna juhataja
Ando Leppiman, Eesti Varude Keskuse juhatuse esimees
Janno Sammul, Transpordiameti teehoiuteenistuse direktor
Riho Juurik, Diviisi 1. jalaväebrigaadi lahingteeninduspataljoni ülem, kolonelleitnant
Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
Kersten Kattai, Autoettevõtete Liidu tegevjuht, arutelu juht ja päeva moderaator
Tutvu programmiga
SIIN ja pane end kirja kohe, sest kohtade arv on piiratud ning alles on jäänud vaid loetud arv pääsmeid!
“Elanikkonnakaitse tegevuste loetelus on nii sise- ja sotsiaalministeeriumi kui kohalike omavalitsuste vastutusvaldkondi. Kolmapäeval riigikogu heakskiidu saanud eelnõu reguleerib neist kolme,” rääkis Raidma.
“Suurendamaks inimeste valmisolekut iseseisvalt kriisiolukordades toime tulla sätestab seadus elanikkonnakaitse koolituse mõiste ja kohustuse avaliku sektori asutustele olla siin eestvedajaks. Ühtlasi kinnistub Päästeameti kui elanikkonnakaitse asutuse roll,” lisas ta.
Raidma rõhutas, et ühiskonna võimesse kriisiolukordadeks valmis olla ja kriisides hakkama saada peame panustama kõik. “Meil kõigil on oma roll. Nii ühiskonna liikmetena kodus ja kogukonnas kui riigikogu liikmena oma seadusandja rollis.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Suurim väljakutse militaarlogistika seisukohast on meie geograafiline asend ja riigi väiksus: meil ei ole lihtsalt turvalist kauget tagalat, kus saaksime rahulikult oma logistilisi tegevusi korraldada, nentisid kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonel Erki Soo ja väejuhatuse liikumise ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu.
Takistuseks on mõned praegu kehtivad seadusepügalad
Eesti transpordi- ja logistikasektori esindusorganisatsioonid tegid ettepaneku kasutada ajateenijate väljaõpet sektori tööjõupuuduse lahendamisel.
Tapal esitleti kaitseväe autopargi värskeid täiendusi – uusi taktikalisi, logistilisi ja eriotstarbelisi sõidukeid, mis seotati ühtekokku 693 miljonit eurot maksma läinud hanke raames.
Eesti ettevõtete majanduslik tervis on 2025. aastal kehvem kui varasematel aastatel.
Infopanga andmetel on täna Eestis üle 13 000 ettevõtte, kelle maksuvõlg ületab 1000 eurot. Võrdluseks, kolme aastaga on see näitaja tõusnud koguni 36%. Kui ettevõte ei suuda täita kohustusi riigi ees, on suur tõenäosus, et raskused kanduvad edasi ka tarnijatele ja äripartneritele.
Kontrolli oma partnereid tasuta siit!