Rohepööre Eesti moodi: ainuüksi mõte elektriveokist maksab miljoneid

Suurbritannia autovedajate assotsiatsiooni RHA (Road Haulage Association) värske raport näitab, et elektriliste raskeveokite peamine probleem ei ole mitte sõiduulatus, ega mitte niivõrd ka ostuhind, vaid pigem veosemaht. Kehtivad täismassi piirangud tähendavad, et vedajad saavad kaasa võtta vähem kaupa, peavad tegema rohkem sõite ning maksma sama töö eest rohkem kui diiselveokiga teenust pakkudes.

Kui mõne aasta eest räägiti elektriveokitest kui tulevikuvisioonist, siis täna on juba mitmed elektrilised veokid Eestis kasutusel. Millisteks töödeks ja kus saab elektriveokeid Eestis kasutada? Oma seniseid kogemusi jagab A. Le Coqi logistika- ja ostudirektor Erki Lehiste.

Hiina tarbesõidukite tootjad suurendavad jõuliselt oma kohalolu Euroopa turul. Järjekordseks uustulnukaks siinsel turul on Sinotruk, kes hakkab oma Sitrak nime kandvaid veokeid kokku panema Austrias, Steyr Automotive’i tehases ja kes esimesena on välja hõisanud mitte üksnes elektriveokite, vaid ka diiselveokite tootmise.

Varem kaks elektrilist Scania raskeveokit soetanud A. Le Coq lisas oma autoparki veel kaks elektriveokit. Sedapuhku on tegemist Volvo FM seeria autodega, millest üks on Eesti esimene täiselektriline sadulveok.

Distantsi hoidev püsikiirusehoidja on Saksamaa kiirteel seatud 140 km/h peale, noored motohuvilised sisustavad oma aega nutitelefonides ning kahetonnises järelhaagises veerevad kaasa krossitsiklid koos vajaliku varustusega. Õige pea on Prantsusmaal, Romagnes algamas juuniorite motokrossi maailmameistrivõistlused.