Aasta Logistikateo võitja on Slava Ukraini

Aasta Logistikateo võitja, MTÜ Slava Ukraini asutaja ja tegevjuht Johanna-Maria Lehtme tutvustas lõhidalt ka Ukraina abistamist logistika vaatenurgast. Tema sõnul on kõige suurem logistiline probleem Ukraina abistamisel lihtne – tuleb mitte surma saada!

MTÜ Slava Ukraini viib Ukrainasse abi – militaarkaupu Ukraina sõjaväele ja humanitaarabi elanikele. Lehtme sõnul võib sõjaperioodi logistilised väljakutsed jaotada neljaks. Kõik probleemid on hooajalised.

Algusperiood, talv ja kevad, oliod suhteliselt lihtsad. Abisaadetisi täislaaditud autod pääsesid üle piiri suhteliselt lihtsalt, eelkõige tuli leida saadetiste vastuvõtjad. Ja kuna abisaadetised on üsna kallihinnalised, pidid vastuvõtjad olema ka usaldusväärsed – et abisaadetised lihtsalt kuhugi ära ei kaoks.

Samuti oli vaja leida autojuhid. „Kes on need hullud, kes julgevad minna kõige hullematesse sõjakolletesse,“ küsis Lehtme. Ja samuti pidi olema organiseeritud autojuhtide tagasitulek, sest autod koos abisaadetistega jäid ju kohapeale.

Keerulisem periood algas suvel, kui Ukrainas tekkis suur probleem kütuse saamisega. Kütust lihtsalt ei olnud, rääkis Lehtme. Aga abikonvois oli kümneid maastureid, samuti mõned veoautod. Nii tangitigi võimalusel autode kütusepaagid ääreni täis ning kaasa sõitsid ka kütuselaadungitega toetusautod.

Sügisel läksid probleemid veelgi hullemaks. Vene armee pommi- ja raketirünnakud ohustasid abikonvoisid ning lõhkusid teid. Kogu aeg tuli abisaadetisi ootavate Ukraina üksuste juurde leida marsruute, kuhu venelaste tuli ei ulatuks.

Ja nüüd on käes kõige hullem neljas faas. Venelaste rünnakud Ukraina elektritaristu vastu on tekitanud olukorra, kus elektrit saab ainult jaopärast. Esimeses järjekorras varustatakse elanikke, tootmisettevõtted on tagapool. Slava Ukraini lõpetab praegu aga projekti „1000 kangelast lumes,“ mille eesmärk on aidata Ukraina armeed talvevormidega. Neid valmistatakse Ukrainas, vorme õmbleb kaks tehast. Nii tuligi osta kaks suurt generaatorit, et vormide õmblemine saaks jätkuda

Samuti jätkuvad probleemid kütusega. Ühe teemana tõi Lehtme esile nende gerilja-kiirabid, mis veavad haavatud rindelt haiglatesse. Selle teekonna pikkus võib aga olla kuni paarsada kilomeetrit.

Omaette väljakutse on ka elanikkonnale mõeldud humanitaarabi jagamine. Slava Ukraini viib abisaadetised saajatele otse koju, selleks tuleb aga teada, kus inimene elab. Omaette probleem on telefonide kasutamine. Ja selle kohta oli Lehtmel vägagi ränk näide. „Kogenematud humanitaarabi toojad jätsid välja lülitamata telefoni positsioneerimise ja kutsusid abisaajaid külaväljakule kokku. Selle fikseerisid Vene luuredroonid ning külale tehti raketirünnak. Kõik said surma…“

Ohutus on üldse kõige olulisem logistiline probleem Slava Ukraini tegevuses. Lehtmel oli ka selline näide, kus humanitaarabi rühm jagati kaheks, üks läks eeldatavalt ohtlikumasse ja teine ohutumasse kohta. Tule alla jäi rühm, kes läks enda teada ohutumasse kohta. Ja mis kõige rängem – Lehtme teada oli humanitaarabi liikumisest teavitanud Vene armeed keegi kohalikest … Õnneks seekord keegi siiski surma ei saanud.

Ja siit tuleb ka Lehtme hinnangul kõige suurem logistiline väljakutse Slava Ukraini tegevuses – tuleb mitte surma saada!