Rivo Sarapik • 3. august 2011
Jaga lugu:

"Eesti Postil keeruline midagi suurt ära teha"

Eesti esimese pakiautomaatide võrgu loonud ja selle Itellale maha müünud SmartPOSTi, nüüdse Cleveroni üks omanik ja nõukogu liige Peep Kuld on skeptiline Eesti Posti edus pakiautomaadiäris. 

Küsimustele vastab Cleveron OÜ nõukogu liige ja üks omanik Peep Kuld.

Kas Cleveron osales ka Eesti Posti automaatide hankel?

Ei osalenud.  Põhjuseks on asjaolu, et müüsime SmartPOSTi võrgu Itellale. Selle müügiga kaasnes eksklusiivõigus Itella jaoks, et me müüme oma lahendust Eesti turul vaid Itellale.

Mille poolest on uus lahendus märkimisväärne-uuenduslik?

Esialgsel vaatlusel ei paista Poola firma pakutavas tehnoloogias mingeid uuenduslikke elemente. Poola firma pakutavad seadmed on väga sarnased, et mitte öelda koopiad Austria tootja KEBA seadmetest, mis on turul juba 2004. aastast. Ilmselt on poola firma tehtud seadmed KEBA seadmetest veidi odavamad. Uuenduslikkus võib peituda tarkvaras, kuid sellega pole olnud võimalik tutvuda.

Eesti turu jaoks on kindlasti uudne asjaolu, et neid seadmeid saab kasutada välitingimustes ööpäevaringselt. Uudsus on olemas, aga teine asi, kas sellisel uudsusel mingit väärtust lõppkliendi jaoks on. Statistika näitab, et ööpäevaringne teenuse pakkumine meie kliimas välitingimustes on kulukas ja vähe nõutud. Asi on selles, et Eesti Postile seadmeid tarniv Poola firma, mis kasutab neid Poolas, avaldas eelmisel aastal kasutusstatistikat kellaajaliselt. Selgus, et öistel tundidel (23-8, kui kaubanduskeskused on suletud, kus on saadaval SmartPOST) võetakse pakiautomaatidest välja vähem kui 5% pakkidest. Pole mingit põhjust arvata, et Eestis on suurem osakaal inimesi, kes tahavad oma internetiostud just öösel kätte saada.

Samas, kui öösel teenust pakkuda, peab töötama ka kasutajatugi, mis on kallis, kui arvestada üliväikest kasutajate potentsiaali. Meie kliimas välitingimustes olevate seadmete töökindluse risk on ka kallis. Lõppkliendil õues oma saadetiste vastuvõtmine või saatmine ja pakiautomaadi täitmine meie kliimas, näiteks vihma , lume ja külmaga on ebamugav ja on risk saadetise või pakendi pakendi hävimiseks. Pakiautomaadis olevad talvised miinuskraadsid panevad piirangu saadetavatele toodetele, näiteks elektroonikaseadmeid ja teisi külmatundlikke tooteid, mida on päris palju, ei saa saata.

Automaatide tarnija hindab, et teenuse mahamüümine kliendile võtab aega. Mida räägib SmartPOSTi/Cleveroni kogemus?

Nimetatud tarnijaga suhtlesime 2010. aasta septembris. Siis saime infot, et tõepoolest oli Inpostil raskusi oma teenuse maha müümisega Poolas. Nende Poolas olevate pakiautomaatide võimsusest oli ära kasutatud umbes 5%. Samal ajal oli Smartposti võrk Eestis ca.70%-80% ulatuses kasutuses ja tegeleti võrgu laiendamise planeerimisega.

Võib olla on Poola firma saanud aastaga oma teenuse müügi käima ja nad on saanud oskusteavet, mida Eestis jagada, raske on seda hinnata, sest me ei tea Poola firma igakuist pakiautomaatide pakkide arvu. Selles pole kahtlust, et pakiautomaatide teenuse turundamise ja müügi oskusteave on väga oluline teenusega edukas olemiseks. SmartPOSTil on see oskusteave olemas ja suhteliselt lühikese ajaga saavutati märkimisväärne turuosa Eestis nii, et ka Eesti Post oli sunnitud oma pakiautomaate ostma. Oskusteabe olulisust näitab ka see, et on suhteliselt palju näiteid sellest, kuidas investeeritakse suur hulk raha pakiautomaatidesse, kuid ei suudeta seda teenust käima panna. Viimane näide oli Norra Postist, mis lõpetas hiljuti oma pakiautomaatide võrgu arendamise ja võttis aastaid üleval olnud, Eesti Posti omadega sarnased, pakiautomaadid maha. Norra Post ei suutnud teenust maha müüa ja käima panna.

Pakiautomaadid ei ole Eestis uus teenus. Millised on Eesti Posti võimalused pakiautomaadiäris midagi suurt korda saata? Kui suur turuosa on riigifirmale sel ja järgmisel aastal reaalne?

Varsti on Eesti Postil ostetud ja paigaldatud pakiautomaatide riistvara. Pakiautomaatide teenuse käivitamise juures on see kõige lihtsam algetapp piisava raha olemasolul. Sellele järgneb kõigi äriprotsesside, tarkvaraliideste, klientide integreerimine ja teenuse tegelik käivitamine, et paigaldatud kappidesse hakkaksid ka pakid reaalselt veatult liikuma. Alles pärast seda, kui äriprotsessid ja tarkvara on tööle saadud ja testitud, võib öelda, et teenus on olemas. Sinnamaani on vale rääkida teenuse käivitamisest või olemasolust.

Usun, et on tõenäoline, et Eesti Posti ostetud pakiautomaadid saavad sel aastal füüsiliselt paika. Küll aga ei tundu tõenäoline, et suudetakse sellel aastal äriprotsessid koos tarkvaraga kvaliteetselt tööle saada, et saaks öelda, et teenus on päriselt olemas. Ülimalt keeruline on Eesti Postil lähiaastatel mingi olulise turuosa saada pakiautomaatidega.

See ei tulene mitte inimestest, kes Eesti Postis on kahtlemata tublid, vaid postiorganisatsioonide struktuuride olemusest ja eripäradest igal pool maailmas. Ükski riiklik postifirma pole suutnud pakiautomaatide teenust edukalt käivitada, kuigi katseid on tehtud. Hetkel ei näe põhjuseid, miks Eesti Post peaks olema selles mõttes edukam kui näiteks Norra Post. Raskeks teeb asja ka see, et üritatakse välitingimustes teenust pakkuda. Nagu ka eelnevalt sai öeldud, on välitingimuste teenus lõpptarbija jaoks ebamugav meie kliimas ja just Eesti Posti kasutatavaga sarnane tehnoloogia on olnud see millega on ebaõnnestumised toimunud teistel postifirmadel.  Aga, kui Eesti Post siiski suudab olla oma pakiautomaatidega edukas, on see tubli saavutus ja Eesti Posti töötajatele kuulub minu lugupidamine. Jälgime põnevusega.

Jaga lugu:
Seotud lood
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee