Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mereveod ohverdatakse keskkonnale
Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (IMO) otsustas juba 2008. aasta sügisel asuda vääveloksiidide koguheidet progressiivselt vähendama. Üks vahend selle eesmärgi täitmiseks on lubada 2015. aastast Läänemerel kasutada vaid 0,1% väävlisisaldusega laevakütust. Võrdluseks: maailmamerel seilamiseks on praegu lubatud kasutada 4,5% ja Läänemerel 1% väävlisisaldusega kütust, kusjuures viimane nõue jõustus alles mullu juulis.
Kõik asjaosalised tunnistavad, et väävlinõude 10kordne karmistamine tõstab laevakütuse ja seetõttu ka meretranspordi hinda, samuti suunata osa vedusid merelt alternatiivsetele veoviisidele.
Hinnatõusu võimalikku suurust ei osata siiski praegu veel täpselt hinnata nagu ka seda, kas meretranspordi kallinemine paneb osa kaubaveost kolima raud- ja maanteele. Samuti pole teada, kuidas vältida Läänemere sadamate ebavõrdset konkurentsi, sest Venemaa IMO otsuseid heaks ei kiida.
Kütuse hinnatõusu konkreetset suurust on praegu raske öelda, sest hinnad muutuvad pidevalt ning pole veel selget ülevaadet, milline hakkab olema uue kütuseliigi nõudlus, ütleb Eesti Laevaomanike Liidu president Toivo Ninnas. “Samas on suuremahulisem kütusekulude tõus uute nõuete tõttu selgelt tulemas,” on ta kindel.
Kes ja kui suurt hinnatõusu prognoosib, saad lugeda Äripäeva infolehest Transport ja Logistika .
Seotud lood
Tallink võib saada ajapikendust karmimate nõuete rakendumisel reisilaevade kütuse väävlisisaldusele, ütles täna Tallinnas Euroopa Parlamendi tarnspordikomisjoni liige Vilja Savisaar-Toomast, kelle ülesanne oli koostada selles osas transpordikomisjoni arvamus.
Euroopa Komisjoni ettepanekul peab nelja aasta pärast kasutama Läänemerel sõitev laev senisest üle kümne korra väiksema väävlisisaldusega kütust. See võib veohindu eri hinnangul poole võrra üles viia ning tekitab miljardeid eurosid lisakulusid.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
3
Viimased uudised
Elektriautode järgmine kasvukoht on tarbesõidukite vallas
Konverentsid
Hetkel kuum
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele