Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (IMO) otsustas juba 2008. aasta sügisel asuda vääveloksiidide koguheidet progressiivselt vähendama. Üks vahend selle eesmärgi täitmiseks on lubada 2015. aastast Läänemerel kasutada vaid 0,1% väävlisisaldusega laevakütust. Võrdluseks: maailmamerel seilamiseks on praegu lubatud kasutada 4,5% ja Läänemerel 1% väävlisisaldusega kütust, kusjuures viimane nõue jõustus alles mullu juulis.
Kõik asjaosalised tunnistavad, et väävlinõude 10kordne karmistamine tõstab laevakütuse ja seetõttu ka meretranspordi hinda, samuti suunata osa vedusid merelt alternatiivsetele veoviisidele.
Hinnatõusu võimalikku suurust ei osata siiski praegu veel täpselt hinnata nagu ka seda, kas meretranspordi kallinemine paneb osa kaubaveost kolima raud- ja maanteele. Samuti pole teada, kuidas vältida Läänemere sadamate ebavõrdset konkurentsi, sest Venemaa IMO otsuseid heaks ei kiida.
Kütuse hinnatõusu konkreetset suurust on praegu raske öelda, sest hinnad muutuvad pidevalt ning pole veel selget ülevaadet, milline hakkab olema uue kütuseliigi nõudlus, ütleb Eesti Laevaomanike Liidu president Toivo Ninnas. “Samas on suuremahulisem kütusekulude tõus uute nõuete tõttu selgelt tulemas,” on ta kindel.
Kes ja kui suurt hinnatõusu prognoosib, saad lugeda Äripäeva infolehest Transport ja Logistika .