Sillamäe vabatsooni kehtivus pikenes 2025. aastani

Eelnõu kohaselt, mille valitsus kinnitas, jätkatakse Sillamäel I kontrollitüüpi vabatsooniga. See tähendab, et vabatsooni ümbritseb vähemalt kahe meetri kõrgune püsiaed, mis on pideva järelevalve all. Tollikontrolli teostatakse iga saabuva ja lahkuva kauba üle vabatsooni sisse- ja väljapääsudes. Sillamäe vabatsoon on avatud ööpäev läbi.

Majandusminister Juhan Partsi sõnul on tähtaegade pikendamine vajalik, sest vabatsoonid on oma olemasolu õigustanud. "Ka reaalmajandusse investeerijad, arvestades oma tootmise või äri eripära, tahavad seda vabatsooni, kus nad võidavad n-ö impordi ja ekspordi käibemaksu pealt, nende jaoks on tegelikult atraktiivne teha ka reaalseid investeeringuid reaalsesse tööstusse," rääkis Parts valitsuse pressikonverentsil. "Nii et see on siin päris toimiv lahendus - meie jaoks on lihtsalt need töökohad ja sealt tulenevad maksud," möönis Parts.

AS Sillamäe Sadam taotles lisaks tähtaja pikendamisele ka vabatsooni piiride muutmist. "Sillamäe vabatsooni territooriumi me ka laiendame, kuna praegu me rajame ju Sillamäele Narva piiriületuspunktiga seotud parklat. Nii et ka see parkla läheb vabatsooni alla, mis võimaldab teatud määral majandustegevust ka arendada," ütles Parts. 

Kuni 31. juulini 2011 säilivad vabatsooni senised piirid. Alates 1. augustist 2011 hakkavad kehtima uued piirid. Piiride muutmise põhjuseks on vabatsooni väravasse rajatav autoparkla, mida saavad kasutada tollivormistust ootavad veokid. Parkla arvatakse vabatsooni territooriumist välja pärast selle valmimist alates 1. augustist 2011.

 

 .