Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sillamäe vabatsooni kehtivus pikenes 2025. aastani
Valitsus pikendas Sillamäe vabatsooni kehtivust kuni 2025. aastani.
Eelnõu kohaselt, mille valitsus kinnitas, jätkatakse Sillamäel I kontrollitüüpi vabatsooniga. See tähendab, et vabatsooni ümbritseb vähemalt kahe meetri kõrgune püsiaed, mis on pideva järelevalve all. Tollikontrolli teostatakse iga saabuva ja lahkuva kauba üle vabatsooni sisse- ja väljapääsudes. Sillamäe vabatsoon on avatud ööpäev läbi.
Majandusminister Juhan Partsi sõnul on tähtaegade pikendamine vajalik, sest vabatsoonid on oma olemasolu õigustanud. "Ka reaalmajandusse investeerijad, arvestades oma tootmise või äri eripära, tahavad seda vabatsooni, kus nad võidavad n-ö impordi ja ekspordi käibemaksu pealt, nende jaoks on tegelikult atraktiivne teha ka reaalseid investeeringuid reaalsesse tööstusse," rääkis Parts valitsuse pressikonverentsil. "Nii et see on siin päris toimiv lahendus - meie jaoks on lihtsalt need töökohad ja sealt tulenevad maksud," möönis Parts.
AS Sillamäe Sadam taotles lisaks tähtaja pikendamisele ka vabatsooni piiride muutmist. "Sillamäe vabatsooni territooriumi me ka laiendame, kuna praegu me rajame ju Sillamäele Narva piiriületuspunktiga seotud parklat. Nii et ka see parkla läheb vabatsooni alla, mis võimaldab teatud määral majandustegevust ka arendada," ütles Parts.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuni 31. juulini 2011 säilivad vabatsooni senised piirid. Alates 1. augustist 2011 hakkavad kehtima uued piirid. Piiride muutmise põhjuseks on vabatsooni väravasse rajatav autoparkla, mida saavad kasutada tollivormistust ootavad veokid. Parkla arvatakse vabatsooni territooriumist välja pärast selle valmimist alates 1. augustist 2011.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Juhan Rootsma: “Oleme osanikud ka mitmes kinnisvaraprojektis, kuid need on põhiärist eraldi. Ka omame väärismetallide portfelli, kuid see ei ole eriti suur.”