AS Tallinna Sadam käitles mullu esialgsetel andmetel 36,6 miljonit tonni ehk 16% enam kaupa kui aasta varem. Kõigi aegade absoluutse rekordi tegi aga Tallinna Sadama sadamaid läbinud reisijate arv ulatudes üle 7,9 miljoni reisijani, mis on 2009. aastast üle 9% rohkem.
Suurima kaubagrupina läbis sadamat sadama teatel mullu endiselt vedellast, mis moodustas kogu sadama kaubakäibest 25,6 miljonit tonni. Käideldud vedellasti maht oli ca 12% rohkem kui 2009. aastal. Enamuse teenindatud vedellastist moodustas ka 2010. aastal masuut.
Lisaks vedellastile aitasid Tallinna Sadama kaubamahtu suurendada ka kasvud pea kõikide teiste sadamat läbivate kaubagruppide osas. Venemaalt transiidina läbi veetava väetise maht oli 1,6 miljonit tonni ning mahu kasv aastaga 48,2 %. Positiivse tõuke sadama segalasti mahu kasvule andis kindlasti ka Muuga sadamas asuva ArcelorMittal kontserni kuuluva terase galvaniseerimistehase taaskäivitumine 2010. aasta alguses.
Läbi aegade rekordid löödi nii reisijate üldarvus – 7,9 miljonit reisijat – kui ka ühes kuus teenindatud reisijate arvus, kus igakuised rekordid löödi 10-l kuul 12-st ning juulis läbis Tallinna Sadama sadamaid esmakordselt üle ühe miljoni reisija kuus.
2009. aastal teenis sadam 408 mln krooni ehk umbes 26 mln eurot kasumit. Näitaja vähenes tollal 2% võrra.
Seotud lood
Võrreldes lõunanaabrite suuremate sadamatega Riias, Liepajas, Klaipedas, on Tallinna Sadam neist kaubavoogude aastase kasvu poolest kõige tublim.
Kui Tallinna Sadam paisus mullu 16% võrra, siis Transiidikeskuse AS kasvatas Eestit läbivat kaubavoogu 17,5%.
Eelmisel aastal veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril kaupa kokku 29,63 miljonit tonni, mis tähendab 17% kasvu. Kahanesid kivisöe, puiste- ja keemiakaupade vedu.
Eelmisel aastal kasvas Tallinna Sadama kaubaveos enim puistlast, suurim osatähtsus on vedellastil, ilmneb sadama põhinäitajatest.
Eesti logistikasüsteem on tänu oma strateegilisele asukohale, arenenud taristule ja digilahendustele üks tõhusamaid Baltimaades. Riik ühendab Põhja- ja Ida-Euroopa turge, pakkudes hästi toimivat maantee-, raudtee-, mere- ja õhutranspordi võrgustikku.