Klaipedas aga käis kaubakäibe areng aastast 2008 aastaasse 2009 tagurpidi: muutus tasemelt 29,86 miljonit tonni (2008) tasemele 27,86 miljonit tonni (2009) tõi languseks 6,7%.
Kui Tallinna Sadama kaubavoogude hulgas kasvas enim puistlast (+48,4%), siis Riias oli selleks vedellast (+21,0%). Liepajas oli selleks seagakaup (+21,4%), Klaipedas aga lausa kolmekordistunud puistlast (+301,9%).
Konteinervedude alal toimus Tallinnas langus 180 927 TEU-lt (2008) 130 939 TEU-le teeb muutuseks -27,6%. Riias kahanes see näitaja 207 225 TEU-lt (2008) 182 980 TEU-le (2009) ehk languseks tuleb 11,7%. Klaipeda seevastu ületas oma konteinervedude kukkumisga ka Tallinnat. Seal kahanes see näitaja 33,6% ehk tasemelt 374 030 TEU-d (2008) tasemele 247 982 TEU-d(2009).
Vedellasti, mis hõlmab peamiselt naftatooteid, osas toimus Tallinna Sadamas kasv 20,53 miljonilt tonnilt (2008) 23,00 miljonile tonnile (2009) ehk 12,1%. Riia Sadamas toimus samade perioodide võrdluses muutus 21% ehk tasemelt 5,44 miljonit tonni (2008) tasemele 6,57 miljonit tonni (2009).
Klaipedas aga kahanes vedellasti vedu 2008. ja 2009. aasta võrdluses 4% ehk tasemelt 19,96 miljonit tonni (2008) tasemele 10,51 miljonit tonni (2009).
Liepajas käideldi eelmisel aastal vaid 658 200 tonni vedellasti.
Veel ühe Baltikumi suurema sadama, Ventspilsi Sadama, kaubavoogude võrdlus perioodi 2008-2009 kohta pole paraku saadaval.
Seotud lood
Eesti Laevaomanike Liidu tegevjuht Enn Kreem peab Tallinna Sadama eelmise aasta kaubaveo saavutust suurepäraseks.
AS Tallinna Sadam käitles mullu esialgsetel andmetel 36,6 miljonit tonni ehk 16% enam kaupa kui aasta varem. Kõigi aegade absoluutse rekordi tegi aga Tallinna Sadama sadamaid läbinud reisijate arv ulatudes üle 7,9 miljoni reisijani, mis on 2009. aastast üle 9% rohkem.
Võrreldes 2008. aastaga asetus Ventspilsi Sadam 2009. aasta kaubamahu kasvuga Baltikumi suurte sadamate seas viimasele kohale, liider on ikka Tallinna Sadam. Aasta eest oli Tallinna Sadam viimane.
Nagu aasta varemgi, ületas Tallinna Sadama möödunudaastane kasv teisi Läänemere idakalda sadamaid.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.