Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ventspilsi Sadam Baltikumi langeja, Tallinn liider
Võrreldes 2008. aastaga Ventspilsi Sadama kaubakäive kahanes 7% ehk tasemelt 28,65 miljonit tonni (2008) tasemele 26,64 miljonit tonni (2009).
Aasta lõikes kasvasid sadama söe ja maakide veo mahud - vastavalt tasemele 5,23 miljonit tonni ja tasemele 249 000 tonni 2009. aastal.
Võrdluseks:
Ülejäänud Baltikumis reastuvad kasvunumbrite alusel sadamad järgmiselt:
Võrreldes 2008. aastaga kasvas Tallinna Sadama kaubakäive 2009. aastal 8,7% ehk tasemelt 29,08 miljonit tonni tasemele 31,60 miljonit tonni.
Liepaja Sadamas toimus samal ajal kasv 4,6% ehk tasemelt 4,19 miljonit tonni tasemele 4,38 miljonit tonni .
Riia Sadamal kasvas samade perioodide võrdluses kaubakäive 0,5% ehk tasemelt 29,57 miljonit tonni (2008) tasemele 29,72 miljonit tonni (2009).
Klaipedas aga käis kaubakäibe areng aastast 2008 aastaasse 2009 tagurpidi: muutus tasemelt 29,86 miljonit tonni (2008) tasemele 27,86 miljonit tonni (2009) tõi languseks 6,7%.
Viimaseks jääb siis suurima miinuskasvu ehk taandega (langus 7%) Ventspilsi Sadam.
Meenutuseks:
Hetkel kuum
Aasta eest nägi kasvunumbrite pilt (kaubakäibed aastail 2007-2008) välja järgmine:
Riia Sadam kasvatas kaubavedu 14% ehk tasemelt 26,0 miljonit tonni (2007) tasemele 29,6 miljonit tonni (2009).
Klaipeda Sadam kasvatas kaubaveomahtu 9,2% ehk tasemelt 27,4 miljonit tonni (2007) tasmele 29,9 miljonit tonni (2008).
Ventspils kaotas veomahus 8%.
Päris kõvasti kukkus Tallinna Sadam, kaotades mahtudes 20% ehk tasemelt 36,3 miljonit tonni (2007) tasemele 29 miljonit tonni (2008).
Seotud lood
Võrreldes lõunanaabrite suuremate sadamatega Riias, Liepajas, Klaipedas, on Tallinna Sadam neist kaubavoogude aastase kasvu poolest kõige tublim.
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Enimloetud
1
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
2
6
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Viimased uudised
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Konverentsid
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele