Võrreldes 2008. aastaga asetus Ventspilsi Sadam 2009. aasta kaubamahu kasvuga Baltikumi suurte sadamate seas viimasele kohale, liider on ikka Tallinna Sadam. Aasta eest oli Tallinna Sadam viimane.
Võrreldes 2008. aastaga Ventspilsi Sadama kaubakäive kahanes 7% ehk tasemelt 28,65 miljonit tonni (2008) tasemele 26,64 miljonit tonni (2009).
Aasta lõikes kasvasid sadama söe ja maakide veo mahud - vastavalt tasemele 5,23 miljonit tonni ja tasemele 249 000 tonni 2009. aastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võrdluseks:
Ülejäänud Baltikumis reastuvad kasvunumbrite alusel sadamad järgmiselt:
Võrreldes 2008. aastaga kasvas Tallinna Sadama kaubakäive 2009. aastal 8,7% ehk tasemelt 29,08 miljonit tonni tasemele 31,60 miljonit tonni.
Liepaja Sadamas toimus samal ajal kasv 4,6% ehk tasemelt 4,19 miljonit tonni tasemele 4,38 miljonit tonni .
Riia Sadamal kasvas samade perioodide võrdluses kaubakäive 0,5% ehk tasemelt 29,57 miljonit tonni (2008) tasemele 29,72 miljonit tonni (2009).
Klaipedas aga käis kaubakäibe areng aastast 2008 aastaasse 2009 tagurpidi: muutus tasemelt 29,86 miljonit tonni (2008) tasemele 27,86 miljonit tonni (2009) tõi languseks 6,7%.
Viimaseks jääb siis suurima miinuskasvu ehk taandega (langus 7%) Ventspilsi Sadam.
Meenutuseks:
Hetkel kuum
Stefan Andström: „Kui vaadata Soomest lõuna poole, siis kõikjal autoturud kasvavad. Peale Eesti.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aasta eest nägi kasvunumbrite pilt (kaubakäibed aastail 2007-2008) välja järgmine:
Riia Sadam kasvatas kaubavedu 14% ehk tasemelt 26,0 miljonit tonni (2007) tasemele 29,6 miljonit tonni (2009).
Klaipeda Sadam kasvatas kaubaveomahtu 9,2% ehk tasemelt 27,4 miljonit tonni (2007) tasmele 29,9 miljonit tonni (2008).
Ventspils kaotas veomahus 8%.
Päris kõvasti kukkus Tallinna Sadam, kaotades mahtudes 20% ehk tasemelt 36,3 miljonit tonni (2007) tasemele 29 miljonit tonni (2008).
Seotud lood
Võrreldes lõunanaabrite suuremate sadamatega Riias, Liepajas, Klaipedas, on Tallinna Sadam neist kaubavoogude aastase kasvu poolest kõige tublim.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.